Vastukaja: veel kord palgalõhest

Protestimarss palgalõhe vastu 2014. aastal Pärnus Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Vastukaja Kristi Malmbergi artiklile «Vanemahüvitis soodustab palgalõhet» (PM 31.01).

Viimasel ajal on palju räägitud palgalõhest, vanemahüvitisest ja tööle naasmisest. Ka Kristi Malmbergi artiklis tuuakse välja, et mida pikemalt lapsega koju jääd, seda tõenäolisem on, et palk väheneb uuesti tööle minnes. Samuti kommenteerib Liisa-Ly Pakosta, et kõigil lastel peaks olema sõimerühmas koht alates järgmisest tööpäevast.

Miks on ühiskondlik surve tööle naasmiseks nii suur? See aeg, mille sa veedad oma lapsega kodus, on hindamatu. Selle asemel, et ise oma lapse arengut näha ja nautida, viiakse laps lasteaeda, kus ta peab veetma suurema osa oma ärkveloldud ajast. Pealegi nii väike laps ei vaja oma kõrvale veel kaaslasi, peale oma vanemate. Selleks et laps saaks sotsialiseeruda, on võimalik käia erinevates ema-lapse huviringides, näiteks beebikoolis.

Olen näinud lasteaias töötades, kuidas laps lohutamatult nutab ja röögib, kui ema hommikul ta sinna on jätnud. Võib ju öelda, et minu laps on teistsugune ja ta naudib seltskonda. Samas ei oska me mõelda, mida see laps sisimas läbi elab. Minu kolm last on lasteaeda läinud kolme-nelja-aastaselt. Olen õnnelik, et ma olen saanud neid niikaua kodus hoida.

Pärast lapse sündi on kõik hoopis teistmoodi. Kuigi sul on väga palju unetuid öid ja lapsega tegelemist, hakkad sa kõike nagu uues valguses nägema. Pikalt kodus olles tekib tunne, et tahaks midagi uut ja huvitavat. Mina olen läinud lapse suuremaks saamisel näiteks hoopis midagi uut õppima. Arvan, et kui oleksin kogu aeg tööl käinud, siis polekski sellist mõtet ja aega tulnud.

Lapse kõrvalt saab väga edukalt õppima minna, näiteks avatud ülikooli tsükliõppesse, kuhu võtsin mitmel korral ka lapse kaasa. Kui tööd ja õppimist on sageli raske ühildada, siis lapsega kodus olles on rohkem aega õppimiseks. Kui töölemineku aeg tuli, siis sain kandideerida juba tööle, mis vajas kõrgemat haridust, ja nii tegelikult mu sissetulek hoopis tõusis. Täpselt samamoodi oli see ka pärast kolmanda lapse sündi. Jällegi tahtsin midagi uut ja läksin õppima.

Selle asemel, et last väga varakult lasteaeda panna ja tööd rügama minna, võiks hoopiski olla rohkem paindlikke võimalusi tööandjate poolt. Näiteks osalise ajaga töö võimaldamine, et laps saaks kodus olla ja mõlemad lapsevanemad kordamööda teda hoida. Tihti olen kokku puutunud ka sellega, et lastega naisi ei taheta tööle võtta. Osalise ajaga töötaja võtmine võiks olla tööandjale erinevate soodustustega. Samuti võiks olla ettevõtetele erinevad maksusoodustused, kui nad palkavad naise, kellel on laps(ed).

Usun, et tegelikult on probleem hoopis milleski muus. Naised soovivad ise väga tööle minna ja siis on ülespuhutud probleem, et nad ei saa uuesti tööle naastes võrdväärset palka ja et nende teadmised ei ole enam samal tasemel. Kui ise ennast pidevalt harida, kasvõi raamatuid lugedes, siis sellist probleemi tekkida ei saa. Samuti ei peaks olema raha lapse heaolust olulisem. Lapsed on väikesed nii lühikest aega, nautigem siis seda!

Ille Palusalu