Peeter Langovitsi tagasivaade: juulilepped jõustusid Tartu rahu aastapäeval

Tartu rahu aastapäeval, 2. veebruaril 1996 kohtusid Tallinnas välisministeeriumis Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Trofimov ja Eesti välisminister Siim Kallas. Plaani järgi pidi seal vahetatama ka Eesti ja Venemaa juulilepete ratifitseerimiskirju, kuid president Lennart Meri soovil tehti see toiming pidulikult samal õhtul Kadrioru lossis.

Juulilepete ratifitseerimiskirjad Vene Föderatsiooni relvajõudude väljaviimise kohta Eesti territooriumilt ja Vene sõjaväepensionäride sotsiaalsete garantiide kohta olid ratifitseeritud Venemaa riigiduumas 21. juulil ja riigikogus 20. detsembril 1995.

Rõhutamaks asja tähtsust, olid õhtupoolikul kutsutud Kadriorgu riiginõukogu saali tseremooniat jälgima Eestis resideerivad välisdiplomaadid ja ajakirjanikud. Kuna Vene vägede väljaviimise ratifitseerimiskirja oli Meri juba jaanuaris allkirjastanud, kirjutas president kõikide juuresolekul alla kõigepealt Eesti-Vene sõjaväepensionäride kokkuleppe ratifitseerimiskirjale.

Seejärel allkirjastasid ja vahetasid Siim Kallas ja Aleksandr Trofimov Eesti-Vene juulilepete ratifitseerimiskirjade protokollid. Tseremoonial viibisid ka riigisekretär Uno Veering, välisministeeriumi kantsler Indrek Tarand ja protokolliosakonna peadirektor Andres Unga.

Sellest hetkest jõustusid mõlemad lepingud. Neid oli ajutiselt rakendatud juba alates 26. juulist 1994, mil Lennart Meri ja Boriss Jeltsin need Moskvas alla kirjutasid.

Ratifitseerimiskirjade vahetamine on teetähis Eesti-Vene suhetes, rõhutas Lennart Meri oma kõnes ning lisas: «Täna tähistab 2. veebruar sümboolselt uut kokkulepet, mis tegelikkuses on juba ellu rakendatud. Olen veendunud, et Euroopa areng, Euroopa tee püsiva rahu poole veenab mõlemaid osapooli piirilepingu olulisuses, vajalikkuses ja vältimatuses.» President rääkis Eesti ja Venemaa vahelise piirilepingu sõlmimise olulisusest ja avaldas kahetsust, et läbirääkimised piirilepingu üle liiga pikale kipuvad venima.

Venemaa suursaadik Trofimov avaldas kõnes lootust, et Eesti hakkab täitma mõlemat allkirjastatud lepingut. Venemaa nimel vaidles ta vastu riigikogu ratifitseerimisotsustele lisatud deklaratsioonidele ning ütles, et deklaratsioonidega ei saa muuta õigusi ja kohustusi, mis on lepingutes kirjas. Seda jälgisid ka välisdiplomaadid. Kuna ta kõneles vene keeles, tõlkis suursaadiku jutu inglise keelde Eesti presidendi välisnõunik.