Juhtkiri: peenike punane joon

Valga Telia esindus kolib varsti Euronicsi kauplusesse. Foto: Arvo Meeks / LEPM

Viimastel nädalatel tekitas Valga- ja Põlvamaal palju pahameelt telekomihiiu Telia otsus sulgeda esindus Valgas ja Põlvas. Need oleks suletud vastavalt 30. ja 31. jaanuaril, kui Telia otsus poleks endaga kaasa toonud kohalike inimeste pahameelt. Seepärast otsustas Telia oma füüsiliste esinduste sulgemisest esialgu loobuda ning otsida muud lahendust.

Iseenesest võib aru saada mõlemast poolest. Kuna kapitalismi eesmärk on kasum, siis on ka Telia eesmärk oma huve kaitsta ja kasumit teenida. Vaadanud üle ääremaadel asuvate esinduste tulu- ja kulupoole, jõuti järeldusele, et nende ülalpidamine pole rentaabel. Teiselt poolt on ääremaade inimesed viimased veerandsada aastat olnud tunnistajad sellele, kuidas elu Eestis liigub ühes suunas. Tallinna. Muidugi on paljud teenused, mille saamiseks tuli varem kindlasti kontorisse minna ja seal sabas seista, tänapäeval kolinud internetti. Ent arvestades Eesti vananevat ühiskonda, kus mediaanvanus on juba 43 aastat, tuleb ka mõista, et kõigile ei ole see meelepärane ega ka kättesaadav, ning kuna vahel tuleb niikuinii esindusse minna, on vajadus füüsiliste esinduste järele edaspidigi olemas.

Elu Põlvamaal ja Valgamaal poleks jaanuari viimastel päevadel seisma jäänud ka siis, kui Telia oleks siiski otsustanud oma esindused sulgeda. Ilmselt oleksid  kohalikud oma asjad telekomifirmaga kuidagi ikka aetud saanud. Kuid nende silmis on sellised sammud, mis võivad Tallinnast vaadatuna tühisena näida, juba omamoodi punane joon, kust enam üle minna ei saa. Näiteks haldusreformiga seoses vähenesid ääremaade inimeste võimalused poliitikas osaleda, peale selle tuleb uute piiridega valdades mõnelgi teatud teenuste saamiseks kodust kaugemale sõita, kui olud seda nõuavad. Kuid enne haldusreformi lubati ju vastupidist: et teenuste kättesaadavus ei halvene, vaid hoopis paraneb.

Seepärast võib puhtinimlikult aru saada neist, kelle silmis on punane joon näiteks pangaautomaat või siis Telia kontor. Seepärast on väga rõõmustav, et väga erinevate huvidega osalised kokkuleppele jõudsid. Elu seisnebki kompromisside tegemises. Mis aga puudutab rahvastiku- ja regionaalpoliitikat, siis praeguses olukorras, kus rahvastik kahaneb, tuleb nii Eestis tervikuna kui ka kohalikul tasandil see faas väga hoolikalt läbi mõelda, et tähtsamad funktsioonid saaksid edaspidigi täidetud. Loodetavasti saab Põlva ja Valga inimeste ning Telia kompromissist tulevikus positiivne näide teistelegi.