Taavi Tamkivi

FOTO: Kuvatõmmis

Mida teha umbes 300 miljoni euroga aastas, mida riik meie tasutud maksudelt kõrvale paneb selleks, et meid meie vandaduspõlves, mil me ise endale enam elatist teenida ei jaksa, võimalikult hästi abistada, küsib finantsmatemaatik ja nelja lapse isa Taavi Tamkivi.

Tellijale

Meenutuseks. Teise samba näol, mille mõttekuse üle praegu meedias debateeritakse, on tegemist  programmiga, kus maksumaksjatena oleme sõlminud kokkuleppe riigi ja fondivalitsejaga. Igas kuus paneme sinna kaks protsenti oma palgast ning saame sellele veel lisaks neli protsenti «riigipoolset panust», mis tegelikult on samuti meie enda poolt riigile makstud tulu.

Finantsmatemaatikuna tekib mul küsimus, kas riigi poolt igal aastal maksudena kokku kogutud 300 miljoni euro investeerimine fondidesse, mis ainult võibolla toovad tagasi pisut rohkem raha, kui seda inflatsiooni tõttu kaduma läheb, on ikka kõige tulusam ja riskivabam viis meie vanaduspõlve kindlustamiseks? (Vaadates pensionikeskus.ee ja Eesti statistikaameti andmeid, on näha, et viimase 10-aastase majandustsükli käigus on tulusus olnud negatiivne (–0,8%)).