Hanna-Hulda Reinkort: Muumipapa valitseb Soomeorus edasi
30. jaanuar 2018, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/31/7529919t1hed5b.jpg)
Kui Tarja Haloneni teise ametiaja lõppemisega 2012. aastal jäi Soome ilma oma Muumimammast, siis muretsemiseks põhjust pole. Soome Muumipapa valitsusaeg kestab veel kuus aastat.
Just nimelt Muumioru tegelaste kaudu on võtnud ette Soome presidendivalimisi analüüsida Hämeen Sanomat. Nii jättis Muumipapa Sauli Niinistö mängleva kergusega oma selja taha Nuuskmõmmikust Pekka Haavisto, Urrid Paavo Väyryneni ja Laura Huhtasaari, Sniff Tuula Haataineni, Piripiiga Merja Kyllöneni ja Hatifnatist Nils Torvaldsi. Koduvana Matti Vanhanen sai küll keskenduda oma meelisteemadele, kuid oli seejuures sama huvitav kui muuseumi piletimüüja. Kes Tove Janssoni klassikat lugenud, sellele peaks paralleelid arusaadavad olema.
/nginx/o/2018/01/29/7526735t1h717a.jpg)
Niinistö mandaat teiseks ametiajaks osutus niisiis veelgi tugevamaks kui oodatud. Sellegipoolest olid Soome arvamusküsitlused üllatavalt täpsed. Eriti kui arvestada, kui palju kiruti uuringufirmasid pärast Donald Trumpi võitu või brittide soovi EList välja astuda.
Kuue aasta pärast ei näe me presidendivalimistel neist kaheksast kandidaadist aga tõenäoliselt ühtegi.
Eks mõneti näitab see ka Soome ühiskonna paremat seisu, et inimestel pole valimiskasti juurde sattudes nii suurt soovi protestihääli anda, kui see ilmnes USA ja Suurbritannia puhul.
Niinistöt toetas 62,7 protsenti hääletanutest, eriti võimas on tema tulemus omavalitsuste kaupa. Nimelt sai Niinistö protsentuaalselt kõige rohkem hääli igas (!) Soome 311 omavalitsuses.
Huvitavaks läheb pilt aga siis, kui vaadata, kes oli soomlaste valik number kaks. Alles siinkohal joonistub välja Soome eelistuste killustatus, mille Niinistö suur toetus kinni on katnud.
Kui Paavo Väyrynen oli kindel valik Lapi aladel Soome põhjaosas, siis riigi lõunaringkonnad jäid roheliste kandidaadi Pekka Haavisto toetajatele. Seda tõestab ka fakt, et kui üle riigi kogus keskkonnateadlike ja liberaalsete väärtuse eest seisev Haavisto 12,4 protsenti häältest, siis pealinnas sai ta 25,6-protsendilise toetuse.
Sama teravalt paistab silma asjaolu, et sotsiaaldemokraatide kandidaat Tuula Haatainen ei suutnud üheski omavalitsuses kindlustada Niinistö järel isegi teist kohta. Sotsiaal- ja haridusteemadele keskendunud Haatainenil puudus varasem välis- ja julgeolekupoliitika kogemus, seega tagantjärele võib öelda, et sotsiaaldemokraatidel oleks tasunud jääda oma algse idee juurde, koonduda Sauli Niinistö taha. Vasakliidu Merja Kyllönenil oli vähemalt ette näidata ühe idapoolse, vastu Venemaad asetseva Suomussalmi toetus.
Omajagu üle Soome keskosa leiab aga Matti Vanhaneni toetajaid, mille puhul võib suure üldistusega öelda, et need on Soome põllumeeste hääled, kes jäänud truuks põllumeeste liidust välja kasvanud Keskerakonnale.
Laura Huhtasaari toetuspiirkonnad on aga väga sarnased teiste Euroopa paremäärmuslike parteide omadega, toetajad on endistest tööstuspiirkondadest, mis valitsuste poolt liiga pikaks ajaks unarusse jäetud. Soome näitel on selleks Pori ja Tampere ümbrus.
Rootsi Rahvapartei (RKP) esindajale jäid traditsiooniliselt rootsikeelse vähemuse põlised alad Soome lääneosas, kuid kõiki, tavaliselt oma partei kandidaadile truuks jäänud RKP valijaid Nils Torvalds enda taha meelitada ei suutnud.
Kuue aasta pärast ei näe me presidendivalimistel neist kaheksast kandidaadist aga tõenäoliselt ühtegi. Kordamaks 30 aastat katkematult kulgenud sotsiaaldemokraatide ajastut riigipeadena, käivad poliitilistes ringkondades sahinad, et praeguse presidendi kodupartei Rahvuslik Koonderakond on Niinistö järeltulijale juba mõtlema hakanud. Tulevasel mantlipärijal on ka nimi – möödunud aastal Helsingi linnapeaks saanud Jan Vapaavuori.
Vaata häälte jagunemist interaktiivselt graafikult Soome päevalehe Helsingin Sanomat kodulehelt.