Peet Kask: uue tulumaksuseaduse eluiga kujuneb lühikeseks

Raha. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Tulumaksu maksmise korra muudatuste tulemuseks on maailma mastaabis kurioosne maksuküür, kus kuus 1200–2100 eurot teenival inimesel tuleb palgalisalt rohkem maksta kui üle 2100 euro teenival riigikogulasel, kirjutab füüsik Peet Kask.

Teatavasti kehtib Eestis sel aastal uus tulumaksuseadus, mille kohaselt on maksuvaba tulu kasvanud endiselt 170-lt eurolt 500 euroni kuus. See muudatus parandab vaeste inimeste toimetulekut, ent sama seaduse teised osised koguvad kriitikat.

Jaanuaris, kui seadus kehtima oli hakanud ning me oma netotulu varasemaga võrdlema hakkasime, avastas üks osa meist – töötavad pensionärid – et nende netosissetulek on rohkem kahanenud kui teistel, isegi võrreldes väga hea palga saajatega. Inimesed olid häiritud ja opositsioon andis tuld. Aga teised teemad tulevad peale - mõne kuu või mõne aasta pärast unustab inimene ära, mis juhtus jaanuaris 2018. Selle asemel võrdleb ta hoopis oma sissetulekut enne ja pärast palgatõusu, mida ju aeg-ajalt ikka ette tuleb.

Tulumaksuseadusest saab järgmise hoobi suurem kontingent inimesi kui töötavad pensionärid. See hoop saab olema raskem ka põhjusel, et et ta pole ühekordne, vaid kordub iga kord kui palka tõstetakse või kui inimene mingi lisasissetuleku on teeninud.

See puudutab kõiki inimesi, kelle aasta keskmine sissetulek jääb piiridesse 14 400 kuni 25 200 eurot (mis vastab kuusissetulekule 1200 kuni 2100 eurot). Neid on umbkaudu kolmandik töötegijatest. Halb uudis nende jaoks on see, et igalt palgalisana saadud eurolt maksavad nad tulumaksu 31,1 senti. Samal ajal kui kõrgepalgalised – kuusissetulekuga üle 2100 euro, sealhulgas riigikogu liikmed – maksavad igalt palgalisana saadud eurolt tulumaksu vaid 20 senti.