Juhtkiri: mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt ja ka vastupidi?

Teeme ära Foto: graafika: Silver Alt

Teeme ära! Kümme aastat tagasi oli laga ja prügi igas Eesti metsatukas ja vähegi varjulisemas parginurgas. See häiris ja vihastas, ent mida teha? 2008. aasta 3. mail toimus aga midagi väga olulist, mille mõju tundub olevat hoopis sügavam ja püsivam kui lihtsalt 10 000 tonni prügi koristamine ühe päeva jooksul.

Eesti ja hiljem maailma koristamise idee algatajatest, ettevõtjast Rainer Nõlvakust ja kõigist teistest asjaosalistest on nii saanud suured maailmaparandajad. Meie, kes me oleme koristustalgutel osalenud või siis vähemalt toimuvat poolehoiuga vaadanud, võime ka rõõmu tunda ja näha, et maailmale suure tähendusega asju saab teha, sündigu mõte siis Setus või Saares.

Järgnevate «Teeme ära!»-aktsioonidega on otsitud ja leitudki igasugu huvitavaid ideid ning tehtud palju tarvilikku. 2009. aasta 3. mai juhtkirjas märkisime: «Kodanikuühiskond seisabki koos paljudest inimsuhetest ja väikestest sammudest, ent üksiti on igapäevane loomulik kokkuharjutamine võimalus suurteks muutusteks väikeste sammude abil.»

Lõpeks on aga aktsiooni «Teeme ära!» suurim edulugu ikkagi prügikoristustalgute levimine üle maailma. Eesti eestvõttel toimuv maailmakoristus ehk inglise keeli World Cleanup Day selle aasta septembris seab eesmärgiks, et sellest võtaks osa iga kahekümnes inimene maakeral (nii nad oma kodulehel ütlevad; või nõks teisiti, nagu tänases lehes kirjas – viis protsenti osalevate riikide elanikest).

Probleem ei ole ju üksnes esteetiline ja ka mitte ainult maismaine. Hiiglaslikest prügisaartest ookeanides teame juba ammu. Teadmine, mida teeb lainetes tibatillukesteks terakesteks jahvatatud plastik mereelukatele, alles hakkab teadlaste töö abil avanema. Mida see tähendab ökosüsteemidele ja neist sõltuvatele inimestele ning lõpuks kogu inimkonnale – vabalt võib juhtuda, et täpse vastuse saame teada alles siis, kui kõik halvad tagajärjed on meid juba tabanud.

Võib-olla ongi kõige tähtsam tekitada maailma inimestes usku, et igaüks saab midagi ära teha, oma käitumist muuta ja üheskoos sihipäraselt tegutsedes on sellel suur mõju. Samamoodi nagu üheskoos, igaüks oma natukese haaval, on lagastatud, saab ka üheskoos koristada.

Muidugi ei tasu arvata, et pelk julge pealehakkamine ja oma küla metsaaluse koristamine kõik reostusprobleemid lahendab. Eesti puhtamaks saamisse on samal ajal ja süsteemse panuse andnud reeglite muutmine alates pandipakendikorraldusest (mida ohustab nn alkoralli Läti-Eesti piiril) kuni sundkorraldatud prügiveoni omavalitsustes.

Ometi on «Teeme ära!» tekitanud suure kultuurilise muutuse ja teame Postimehe toimetuseski kolleege, kellel on kombeks igal metsaskäigul võtta sealt kaasa kellegi teise hooletu käega metsa alla visatud praht ja see oma kodus prügikasti visata.