Haridusminister Mailis Reps.

FOTO: Mihkel Maripuu

Meie koolides toimuv noorsootöö ning huvikoolides pakutav on andnud eneseväljendamise võimaluse kümnetele tuhandetele noortele ning selle kogemuse järele janunevad riigid Singapurist Luksemburgini, kirjutab haridus- ja teadusminister Mailis Reps (Keskerakond).

Euroopa Liidu noortevaldkonna ministrite kohtumisel paar kuud tagasi jagati osalejatele kätte virtuaalreaalsusprillid. Kui paljud tegid seadeldisega esmatutvust ja said aimu, mida üha enam populaarsust koguva lahendusega noorsootöös teha saaks, olime Eesti esindajatena uhked – meil õpetatakse virtuaalreaalsuse abil juba ameteid. Samal kohtumisel tekitasime furoori ka sellega, et lõime noortele esmakordselt võimaluse osaleda ministrite mõttevahetuses sotsiaalmeedia vahendusel.

Noorsootööd nutikaks muutes ja digitaalvaldkonna enda kasuks tööle pannes toetame noorte aktiivset osalemist nii otsuste tegemises kui ka kogukonnategevustes ja valmistame neid paremini ette tööturule minekuks. 

Eesti noored saavad alates eelmisest sügisest olla näiteks bioanalüütiku ja meditsiiniõe virtuaalseks töövarjuks ning hiljem reaalses töötoas nähtut praktikas järele proovida. Kevadest saati vuravad mööda Eestit puidu- ja metallivaldkonna mobiilsed töötoad, mis viivad Eestile oluliste valdkondade ametite tutvustamise vahetult noorteni – noortekeskustesse, koolidesse, laagritesse ja mujale. Peaaegu kõigis Eesti maakondades ligi 1700 nooreni jõudnud ja sooja vastuvõtu leidnud lahendused on pälvinud tunnustuse nii teaduse populariseerimise kui ka sotsiaalse ettevõtluse arendamise eest.

Säärane edu ei ole juhuslik, vaid saavutatud noorte, ettevõtlussektori, haridusvaldkonna ja teiste osapoolte koostöös. Noored eelistavad üha enam digitaalset infot, kuid soovivad potentsiaalset haridus- ja töövalikut ise katsetada ning praktikutelt vahetult nõu küsida.

Üha enam näeme, et meie noori huvitab kodukandi hea käekäik ja noored soovivad midagi ise ära teha kogukonna tasandil. Ideede teostamiseks ja projektide elluviimiseks pakume noortele sisulist juhendamist programmi «Nopi üles» kaudu.

Eesti eeskujuks Singapurist Luksemburgini

Oleme võtnud teadliku ja selge suuna nutika noorsootöö arendamiseks. Innovaatilisuse, uute meetodite ja vahendite kasutamise poolest on Eesti Euroopas eeskujuks. Meie tegemiste ja saavutuste vastu tuntakse huvi paljudes riikides, kuid noorsootöö vajab siiski veel rohkem tähelepanu ja tunnustust ning täiendavaid investeeringuid, et saaksime liikuda edasi veelgi kiiremini.

Eelmisel suvel võttis riigikogu vastu ajaloolise otsuse toetada kohalikke omavalitsusi esmalt kuue miljoni ja alates sellest aastast 15 miljoni euroga, et parandada ja arendada noorsootöö võimalusi. Just uued ja nutikad lahendused ning omavalitsustevaheline tihedam koostöö on suunad, mida senisest enam näha soovime. Lisaks tegelevad kümned omavalitsused tänu Euroopa Liidu vahenditele innovaatiliste võimaluste toomisega noorsootöösse.

Malevad, mis on olnud traditsiooniliselt lihtsamate tööde ja hea seltskonna nautimiseks, võtavad üha tõsisemalt oma tegevuste tänapäevastamist. Kui praegu on tavaks kohtumised ja arutelud tippjuhtidega, tööd mitmekülgsetes ettevõtetes ja põhjalik karjääriõpe, siis lähitulevikus on plaanis ühendada malevad ning idu- ja tehnoloogiaettevõtlus.

Meie koolides toimuv noorsootöö ning huvikoolides pakutav on andnud eneseväljendamise võimaluse kümnetele tuhandetele noortele ning selle kogemuse järele janunevad riigid Singapurist Luksemburgini.

Eestis on ligi 7000 palgalist noorsootöötajat ning koos vabatahtlikega on see number hinnanguliselt 15 000 ringis. Nende inimeste kanda on vastutusrikas ülesanne juhendada ja suunata noori ettevõtmistes, millesse nad panustavad oma vaba aega, millele nad pühenduvad, milles ennast arendavad ja millest võib saada nende tulevikueriala.

Eestis on ligi 280 000 noort ehk 7–26-aastast elanikku, kellest noorsootöös osaleb umbes pool. Pakutavate võimalustega on neist rahul 87 protsenti. See on justkui kena number ning igal aastal pühendame üha enam ressurssi sellele, et head taset hoida. Samas tegeleme ka sellega, et noorsootöö abil tuua haridus- või tööellu tagasi neid noori, kes on sellelt rajalt mingi põhjusel välja langenud. «Noorte Tugila» nime kandva programmi abil on kahe aasta jooksul tuge saanud kokku üle nelja tuhande noore, kes seni ei töötanud ega õppinud.

Just mitteformaalne õpe ja keskkond on võimalus, kuidas luua usalduslikud suhted, mille abil noor endas taas või uue sädeme leiab. Me peame toetama ka noore oskusi töödelda üha kasvavat infohulka ning võimet toimetada digikeskkondades, olgu siis suhtlemise, sisuloome või probleemide lahendamise eesmärgil.

Märkame ja tunnustame koos

Noorsootöötajatel on noorte toetamisel võtmeroll ja seepärast peame neid tunnustama ja märkama nende tehtavat tööd senisest enam. Noorsootöötajad on enamasti kõrgharidusega, pühendunud ja empaatilised spetsialistid, kelle töötasu on  kahjuks tihti liiga väike. Siin saame koos kohalike omavalitsustega veel palju ära teha.

Igal aastal tunnustab haridus- ja teadusministeerium noortevaldkonna silmapaistvamaid tegijaid selleks, et pöörata nende tööle rohkem tähelepanu ja innustada neid edasi pürgima. Oma panuse saab anda ka iga lapsevanem, kui ütleb näiteks järgmisel korral last huviringist või trennist koju tuues juhendajale, et hindab tema tööd. Muutus võib alata ühest sõnast, aitame sellele muutusele kaasa ja tunnustame noorsootöötajaid.