/nginx/o/2017/11/16/7315565t1h66bf.jpg)
/nginx/o/2015/07/17/4288257t1h90fa.jpg)
Mida väiksemad on Eesti venelaste võimalused tippu jõuda, seda suuremad on venekeelsete inimeste ahistamist jutlustava Keskerakonna võimalused valimistel, kirjutab riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond).
Keit Pentus-Rosimannus peaministrile ja Keskerakonnale: miks te tegelikult Eesti venelasi lõksus hoiate? (10)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalselt passiivne. Oma eluga rahulolematu. Tunneb end võõra ja isoleerituna. Ei tunne, et on ühiskonna võrdväärne liige. Nii kirjeldab Postimees Briti uuringu järeldusi siinse vene kogukonna esindaja profiili kohta. Viidatud brittide uuring kirjeldab Eesti ühiskonna segregatsiooni ja ütleb, et kahe kogukonna kõige suurem eraldatus on just Eestis. Probleem on tõsine ega tohiks tulla üllatusena kellelegi, kes Eesti viimast inimarengu aruannet on lugenud.
2017. aasta inimarengu aruanne kirjutas segregatsiooni nõiaringist, sellest, et eesti- ja venekeelsete inimeste sotsiaalsed sidemed on puudulikud, kogukonnad eraldatud ning inforuumid samuti. Eraldatust võimendab mitte-eestikeelne haridus, mis saab meil alguse juba lasteaiast.
Eesti keel ja eraldatuse murdmine
Sellele on juba mõnda aega juhtinud tähelepanu Eesti eksperdid ja pakkunud välja ka omapoolse lahenduse.
Inimarengu aruande üks põhijäreldusi on, et lõimumise käivitajad saavad olla ühtne eesti lasteaed ja kool. Võiks ju eeldada, et ekspertide, keele- ja haridusteadlaste läbikaalutud ja pakutud lahendus sobib kõigile, poliitilisest ideoloogiast sõltumata. Samuti võiks eeldada, et tegu on küsimusega, mis ei ole üldse poliitilise vaidluse objektiks. Aga ei.
Miks on üks poliitiline jõud, tänane võimupartei järjekindlalt ja raevukalt võidelnud aastaid selle vastu, et Eestis kehtiks algusest lõpuni üks, ühtne, eestikeelne haridussüsteem?
Sest eelkõige venekeelse valija toel (viimased uuringud kinnitavad, et Keskerakonna toetajate hulgas ei küüni eestikeelsete toetajate hulk isegi 10 protsendini) populaarsena püsiva Keskerakonna küünilistes poliitilistes huvides on olnud hoida venekeelseid noori eemal eestikeelsest haridusest.
Puuduliku keeleoskuse abil kahes inforuumis hoitavad kogukonnad võimaldavad manipuleerimist, erinevale publikule erineva sõnumi esitamist – ühe kogukonna poole pöördutakse Kremli loodud häälekandja PBK kaudu, teise poole Tallinna linnavalitsuse väljaantava Pealinna kaudu.
Segregatsiooni, lasteaias alguse saava eraldatuse püsimine tähendab Eesti venelastele kehvemat olukorda hariduse omandamisel. See omakorda väiksemaid võimalusi hiljem tööturul. Sissetulekulõksu. Samuti sotsiaalset isoleeritust, millest välja murda on väga raske.
Millega seletada, et Jüri Ratas koos oma parteiga soosib sellise olukorra püsimist? Sellega, et mida väiksemad on Eesti venelaste võimalused tippu jõuda, seda suuremad on venekeelsete inimeste ahistamist jutlustava Keskerakonna võimalused valimistel. Räigelt küüniline, aga Keskerakonnale omane, juhtigu seda Savisaar või Ratas.
Erinevad kaalukategooriad – PBK ja eestikeelsele õppele üleminek
Ennetades eksitavat kommentaari Keskerakonna ridadest, mis üritab väita, et aga Tallinna linnas tehakse «suuri kulutusi» lateaedades eesikeelsele õppele üleminekuks, vaatame numbreid.
Kui Kremli propagandakanalile, PBK-le maksab Keskerakond linnaeelarvest aastas 660 000 eurot, siis 2018. aastal seisab eestikeelsele õppele üleminekuks mõeldud Tallinna linnaeelarve real kõigi 28 venekeelse lasteaia peale kolm korda väiksem summa – kokku 200 000 eurot. See teeb kogu lasteaia peale umbes 600 eurot kuus. Teisisõnu – näilisuse ülim tase. Loomulikult pole sellise summa eest võimalik tõsiselt keeleoskust arendada ja eestikeelsele õppele üle minna, aga nägu teha, et näh, me ju pingutame nii, et naba kurgu all – seda saab.
Kurblooline on kogu olukord eriti seetõttu, et Eesti venelased ise tajuvad probleemi ja eelistavad kogukondi lahushoidva süsteemi muutmist.
Poliitikauuringute keskuse Praxis 2015. aasta integratsiooni monitooringu järgi peab 77 protsenti Eestis elavatest venekeelsetest inimestest õigeks, et eestikeelsele õppele üleminek algaks lasteaias. Laste käimist keelepõhiselt eraldatud lasteaias eelistab seevastu ainult 17 protsenti mitte-eestikeelseid inimesi.
Vene emakeelega inimesed ise tahavad eestikeelsele õppele üleminekut. Küsimus Jüri Ratasele ja Keskerakonnale on – miks te hoiate neid venekeelseid inimesi selles lõksus, kui nad ise soovivad sellest lõksust välja pääseda? Miks te ei toeta selle lõhe vähendamist ja eelistate Kremli propagandakanali rahastamist teadlaste soovitatud eestikeelsele lasteaiale üleminekule?