Õpetajate Lehes sel reedel: kui vanalt peaksid lapsed hakkama matemaatikat õppima?

Õpetajate Leht 26.01 Foto: Õpetajate Leht

Õpetajate Lehes 26. jaanuaril:

Algas koolijuhtide pikem ärakuulamine

Estonian Business School (EBS) ja alustavat õpetajat toetavate koolide võrgustik alustasid 11. jaanuaril sada tundi kestvat kootsinguprojekti, milles osalevad koolijuhid rakendavad kootside toel oma koolides ellu mitmeid uuendusi.

Kootsing toob Eesti kooli uut moodi kuulamise kultuuri, rõhutavad projekti eestvedajad Triin Noorkõiv ja Peep Aaviksoo: projekti kommenteerivad ka koolijuhid Karin Lukk, Mari-Liis Sults, Sirje Toomla ja Karmen Paul.

Kingitused Eestile

Eesti Vabariigi 100. sünnipäevani on jäänud üks kuu. Iga päevaga lisandub EV100 kodulehele kingitusi, algatusi, sündmusi, millest suur osa on pühendatud lastele ja noortele. Palju toredaid ja südamlikke kingitusi ongi teinud lasteaiad ja koolid.

Kooli kohustus on tagada koolis viibivate õpilaste turvalisus

Koolil lasub eriline vastutus lapse turvalisuse ja heaolu tagamisel. Õpilasi tuleb kaitsta nii nende enda, koolitöötajate, kaasõpilaste kui ka kooli sattuvate muude inimeste eest.

Turvaline peab olema ka koolihoone. Koolipidaja vastutuse tekkimisel ei ole seega vahet, kas õpetaja või koolitöötaja ise kiusab last, ei sekku õpilase peksmisse või õpilane kukub tõrjumata libeduse tõttu, kuna kool ei ole suutnud seda tööd korraldada. Teemat selgitavad juristid Kristi Aule ja Gevin Kalm.

Potilill ja lumehelbeke

Mis on vahet «potilillel» ja «lumehelbekesel»? Ega sisulist vahet polegi, nagu selgitab toimetaja ja kirjanik Priit Põhjala. Mõelge, kui toredasti kõlaks väljend «potilillede põlvkond»!

Probleemide lahendamisest

«Analüüsid näitavad, et probleemi kompleksne lahendamine on tulevikus üks olulisemaid oskusi,» kirjutab Tartu ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste järjekordses «Stanfordi sõnumis». «Maailma majandusfoorumi uuringu alusel on see võtmeoskus enam kui kolmandikul 2020. aasta töökohtadest. Nii on see kaugelt laiemalt vajalik oskus kui ükski teine.»

Kui Juku ei õpi, siis Juhan ei suudagi õppida

Kultuuri- ja neuropsühholoogia professor Aaro Toomela räägib arengu ajaakendest. Väidetakse, et rääkima peab laps õppima varases lapsepõlves, sest hiljem ta seda enam ei suuda. Toomela selgitab, kuidas on kaheaastased lapsed lugema õpetatud. Ta arutleb ka selle üle, kui vanalt peaksid lapsed hakkama matemaatikat õppima. Toomela hinnangul on pikk suvevaheaeg lastele kahjulik.

Parem iseloom tagab õnnelikuma elu

Suurbritannia iseloomukasvatuse uurija Liz Gulliford tõdeb, et parema iseloomuga inimestel on õnnelikum elu ja Ühendkuningriigis ongi hakatud iseloomukasvatust kõrgelt väärtustama.

Gulliford toonitab, et kui tahame hea iseloomuga õnnelikku last, siis peame jutustama talle põnevaid lugusid, õpetama teda raskusi ületama ning kiitma teda targalt: tunnustades tema ettevõtlikkust ja jõupingutusi, mitte ta intelligentsust või ilu.

Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss peegeldab Eesti teadust

Tartu ülikooli üliõpilased valitsevad üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil kõigil õppeastmetel ja kõigis valdkondades ülekaalukalt. Konkursi tulemused peegeldavad Tartu ülikooli ülekaalu Eesti teaduses. Üliõpilaste teadustööde riiklikust konkursist annab ülevaate Priit Pärnapuu.

Kelle asi on heal tasemel inglise keele õpetamine?

Eesti õpetajate liidu esimees ja inglise keele õpetaja Margit Timakov arvab, et kvaliteetselt panustamata on kvaliteeti raske oodata. Kui laseme õpetajal tasemeta töötada ja riigieksameid läbi viia, ei peaks meid imestama panema, et poolte lõpetanute puhul me riiklikult neile seatud eesmärki ei täida.

Ja nii petamegi õpilase ja kodu, õpetajate ja koolijuhtide ning pikas perspektiivis kogu ühiskonna ootusi, sest varem või hiljem koormab selline suhtumine kas järgmise õppeasutuse, tööandja või tööealiseks kodanikuks kasvanud õpilase enda rahakotti, ajaressursse ja närvirakke.

Kriitiline mõtlemine on ülikoolis hädavajalik

Kriitilise mõtlemise kursus on Tallinna ülikoolis kohustuslik. Üliõpilaste teadmisi kontrollib filosoofia külalislektor Oliver Laas kiirkorras testidega, sest ainet annab ta üksi ja igal semestril registreerub kursusele mitusada üliõpilast.

Eelmise aasta õpetamiskogemus oli Laasile ehmatav: üliõpilastel oli tõsiseid raskusi elementaarse tekstianalüüsiga, sealhulgas autori keskse väite ja argumentide väljatoomisega. Tudengite elementaarne funktsionaalne lugemisoskus oli puudulik.

Aidi Vallik − õpetajast kirjanikuks

Laste- ja noortekirjanik Aidi Vallik tunnistab, et on saanud õpilastega suhtlemisest loominguks rohkelt inspiratsiooni. Ta arvab, et lastekirjanduseni ta koolis töötamata jõudnud ei oleks. Lugu Aidi Vallikust on esimene sarjast «Õpetajast kirjanikud».

Milleks Eesti kutseharidusele rahvusvaheline koostöö?

Juba 80 aastat tagasi pidas toonane haridusministeerium kutsehariduse üheks tähtsamaks ülesandeks vajadust «luua toetusfond õppejõudude täiendamiseks välismail». «Seega polnud juba toona küsimus, kas teha koostööd. Välismaa meistrite juures on ikka õppimas käidud,» ütleb SA Archimedese üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse büroo peaspetsialist Kerli Liivak.

Ettevõtlikkuse konkurss «Edu ja tegu 2018» algab varsti

21. sajandi Eesti koolijuht teab, et ettevõtlikkuse ülesleidmine või ka ülesäratamine meie koolilastes on oluline, et muuta Eesti veel paremaks, et kasvav sugupõlv tooks kaasa uue hingamise.

Reeglid paika, enne kui algab mäng

Tõsielusarjas «Üheksandikud» leppisid probleemset klassi õpetama tulnud Tallinna parimad õpetajad õpilastega esmalt kokku reeglid, kuidas ainetunnis õpitakse-käitutakse.

Sedasama võiks teha oma klassis iga õpetaja õppeaasta ja -veerandi eel, ning kui vaja, siis ka nädala ja tunni algul, soovitab Tartu ülikooli koolipsühholoogia lektor Astra Schults. Aga kuidas kehtestada reegleid, et need tõepoolest toimiksid ja oleks märgata edenemist?

Meie elu on selline, milliseks meie mõtted selle teevad

Tuntud Ameerika psühholoog William James tunnistas omal ajal, et tema põlvkonna suurim avastus on see, et inimesed suudavad oma mõtteviisi muutes muuta oma elu.

Kasvatusteadlane Maie Tuulik kirjutab, et tänu oma närvirakkude plastilisusele ning võimele teiste rakkudega sõlmitavaid ühendusi muuta saame olla mõtlemises paindlikud, kohaneda keskkonnaga ja valida, kes ja kuidas tahame olla.