Jelena Skulskaja veste: traagiline eduiha

Foto: Peeter Langovits

Mõne aasta eest tõi üks tänapäeva hõrgimaid lavastajaid Robert Lepage Tallinna oma kuulsa monoetenduse «Kuu tagumine külg». Seal oli väga tore tsirkusetriki moodi metafoor: tegelane avas pesumasina ukse, mille ümmargune aken muutus kosmoselaeva illuminaatoriks, ning ta lendaski igapäevasuse, kõige maisuse juurest otse avakosmosesse.

Ei saa öelda, et etendust oleks Tallinnas saatnud suur edu: enamik vaatajaid silmnähtavalt igavles, keegi ei kippunud innuga lahti harutama sõnaliste keerdkäikude pead pööritama panevat labürinti, milles inimene tariti mustavaist soomülkaist pinnale, valguse kätte, seejärel aga lennutati juba otse taevasse, päikesesse.

Me võime olla tühised põrmlased, me võime olla ülevad kangelased - oluline on ainult see, millist oma külge me ise peame esiküljeks, millist aga tagaküljeks.