Psühholoogi abi vajavad need, kes on elu ja iseendaga pahuksis. Mis tahes moel me nende olukorda ka ei nimeta (mõni ütleb ka, et tegemist on hulludega, normaalne inimene saab eluga ise hakkama), on eelkõige tegemist tohutult julgete inimestega, kirjutab psühholoog Kätlin Konstabel.
Kätlin Konstabel: mõtleme ja mäletseme (1)
See väide tundub kummastav? Ent mõelge – need inimesed on aru saanud, et miski elus vajab muutust ja nad on otsustanud ses osas midagi ette võtta. Aegajalt kohtab küll arvamust, et vaimse tervise spetsialistid on murede ärakuulamiseks, ent tegelikkuses peavad murega inimesed alati iseendaga kõvasti tööd tegema. Vahel lähedasi appi kutsuma, aga ennast vähemalt või rohkemal määral ära võitma alati. Kui sellele teele asumine pole julgus, siis mis üldse on?
Need tihti väga katkised väga julged inimesed tulevad mulle meelde, kui puutun tavalises, sotsiaalmeedias või ka niisama vestlustes kokku mõtteavaldustega, kuidas maailmas või Eestis on kõik nii hirmus halvasti. Kuri on tulekul või juba kohal; inimesed on rumalad, pealiskaudsed ja pahad. Maailma lõpp ja jumalate hukk on kohe käes.