• Kahjuks ei aita Skandinaavia mudel meid kuidagi rahvastiku taastootmise tasemele
  • Miks on vaatamata me vanemahüvitisele Lätis ja Leedus sündimus Eestist kõrgem?

Margus Punab.

FOTO: Sille Annuk / Postimees

Ene-Margit Tiit kirjutas eilses Postimehes samuti iibeprobleemidest. Lõpuks võttis ka minu artiklit kritiseerida. Laias laastus on kirjutatu õige, kuid nüanssidega. Senises seisu säilitamine meie pere- ja iibepoliitikas ei aita kaasa sündimuse kasvule, kirjutab Tartu Ülikooli kliinikumi meestekliiniku juht Margus Punab.

Tellijale Tellijale

Esiteks. Jah, vanemahüvitise tulemuslikkust on uuritud («Vanemahüvitis: kasutamine ning mõjud tööturu- ja sündimuskäitumisele 2004–2007»[1]). Kaude sellele viitasin ja osaliselt sellest ka oma kriitikas lähtusin.

Toon siin väljavõtteid uuringu kokkuvõttest: «Andmed näitavad, et kasvanud on vanemahüvitise maksmise kestus, saajate arv ning makstavad summad. Selle tulemusena on vanemahüvitise kulud kasvanud 441 miljonilt kroonilt 2004. aastal 1,8 miljardi kroonini 2008. aastal. /…/ Uuring näitab, et vanemahüvitisel on olnud mõju naiste sündimuskäitumisele. Esiteks jätkub kõrgharidusega ja eelnevalt töötanud naiste osakaalu kasv sünnitajate seas. Ehkki muutused sünnitajate struktuuris hakkasid toimuma juba enne vanemahüvitise rakendamist, on nii kõrgharidusega naiste osakaal kui kõrgema sissetulekuga naiste sünnitamistõenäosus kasvanud just peale vanemahüvitise kehtestamist, mistõttu on alus arvata, et vanemahüvitis võis juba varem alanud trendile hoogu anda. Analüüsitulemused viitavad sellele, et vanemahüvitise kehtestamine on motiveerinud kõrgemapalgalisi naisi oma teist ja kolmandat last sünnitama. Madalamate sissetulekugruppide käitumises nii silmatorkavaid arenguid toimunud pole.»