Kapitalismi pooldaja Hannes Astok: tervitame Eesti Morganeid

Hannes Astok Foto: Margus Ansu

Kaks ettevõtjat Raivot tahavad ehitada Saaremaa silla, ettevõtja Peter tahab ehitada tunneli. Talupojamõistus ütleb, et selliste ideede ja inimeste ees peaks lahti rulluma punane vaip ning valitsus neilt küsima: kuidas saame toetada? Aga mida näeme tegelikkuses? küsib kapitalismi pooldaja Hannes Astok (Reformierakond).

Aastal 1829 sõitis Ameerika Ühendriikides liinile esimene rong, mida vedas auruvedur. Aeg oli jõudnud niikaugele, et hooajaliselt lagunevatel teedel polnud hobuvankritega kaupade ja inimeste vedamine enam piisavalt kiire ega vastanud kaubamahtude kasvule. Auruvedur vedas kaupa suvel ja talvel, erinevalt praamidest, mis ei saanud talvel jäätunud kanalites liikuda. Ka inimestele meeldis väga sõita sujuvalt liikuva rongiga, einestada restoranvagunis ning magada mugavas magamisvagunis, selle asemel et loksuda hobukaarikus.

Tähele tuleb panna asjaolu, et raudteede ehitamise ja auruvedurite kasutuselevõtu taga ei olnud mitte USA valitsuse pikaajaline transpordi arengukava. Seda innustas hoopistükkis ärimeeste Morgani, Vanderbilti ja teiste arusaam, et vilja, puuvilla ja muid kaupu on sisemaalt vaja kiiresti ja odavalt sadamatesse liigutada, et seeläbi enam tulu teenida. Ja Ameerika ühiskond innustus raudteede rajamisest, sest see ühendas ummikus sisemaa maailma turgudega ning lõi uusi töökohti nii maal kui ka linnas. Tõele au andes toetas ka USA valitsus raudteeinvestoreid, andes neile raudteealuse maa tasuta kasutada. Mõni sai raudteede rajamisega rikkaks. Paljud ei saanud ning õige mitu kaotas ka palju raha. Aga võeti riske, prooviti ja üritati. Parematel aegadel oli peaaegu igast farmist raudteeni alla viie miili. Ühendriigid on tänu kakssada aastat tagasi alguse saanud raudteedele hästi ühendatud riik, kus saab igast piirkonnast kaupu laia maailma saata.