Juhtkiri: Merkel jääb

Angela Merkel ja Martin Schulz. Foto: Hannibal Hanschke/Reuters/Scanpix

Möödunud nädalavahetusel, tervelt neli kuud pärast Saksamaa Liidupäeva valimisi on tekkinud tõsine lootus, et uus koalitsioon saadakse kokku ja liidukantslerina jätkab Angela Merkel. Saksa sotsiaaldemokraadid hääletasid selle poolt, et alustada koalitsioonikõnelusi Merkeli kristlike demokraatidega.

Stabiilsus ja kindlus Saksamaa poliitilises elus on mõistetavalt oluline nii sakslastele endile kui ka kõigile Saksamaa partneritele, eriti muidugi partneritele Euroopa Liidus ja NATOs.

Muidugi ei ole Saksamaa uue koalitsiooni ootuses olnud ei «autopiloodil» ega ilma valitsuseta. Koalitsiooni moodustamise säärane venimine on küll äärmiselt ebatavaline, ent selle kujutamine peaaegu katastroofina kuulus ja kuulub pigem fantaasiakirjanduse kui selle liitvabariigi tegelikku korraldust arvestava tõsise analüüsi alla.

Siiski, vesiselget stabiilsut ja kindlust pole Saksamaa poliitmaastikul olnud juba alates eelmise aasta 24. septembri õhtust saati, mil tehti teatavaks Liidupäeva valimiste tulemused. Tuli šokk. Saksamaa poliitika kaks suurt jõudu, kristlikud demokraadid ja sotsiaaldemokraadid said kõva tagasilöögi ja tuli hakata otsima uusi lahendusi.

Kantsler Angela Merkeli katsed luua Jamaica koalitsioon roheliste ja liberaalidega jooksid liiva ja surusid kantsleri selja vastu seina. Merkel vingerdas raskest olukorrast välja ja sai läbirääkimisteks laua taha sotsiaaldemokraadid, kelle juht Martin Schulz kinnitas selsamal saatuslikul 24. septembril, et tema kristlike demokraatidega valitsusse ei lähe.

Tänu sotsist presidendile Frank-Walter Steinmeierile muutis Schulz meelt ja oli valmis Merkeliga läbi rääkima. Paistab, et kantsler suutis lausa sedavõrd veenev olla, et nüüd on sotside ridadest raske leida kedagi teist, kes GroKo ehk suurkoalitsiooni mõtet nii palavalt toetaks, võibolla vastumeelselt, aga toetab. Seda oma karjääri, Saksamaa ja kogu Euroopa nimel.

Eilsel parteikongressil toimunud hääletusel kiitsid sotsid formaalsete kõneluste alustamise heaks. Üksmeelest erakonna sees oldi kaugel, nagu näitasid ka hääled 362:279. Otsus oli vastuoluline ja suurele osale erakonna toetajatest vastumeelne.

Et Schulz oma sõnadest taganes, on ta paljude jaoks reetur, suure osa sakslaste ja eurooplaste jaoks demonstreeris endine Euroopa Parlamendi president aga riigimehelikkust, olles valmis kodumaa hüvanguks personaalsete ambitsioonide ja erakonna kitsamate vaadete suhtes järeleandmisi tegema, seda kõike suurema eesmärgi nimel.

Suurema eesmärgi nimel tegutsemist hindab kahtlemata ka Euroopa, mis on Saksamaa järgi alates septembrist kannatlikult oodanud. Kuigi uus valitsus pole kaugeltki koos ja ees ootab veel vähemalt üks oluline hääletus SPD liikmete hulgas, tehti suur ja oluline samm stabiilsuse poole.