Pia Ruotsala: vägivallavaba ühiskonna poole minister Reinsalu näitel (23)

, EELK Perekeskus juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pia Ruotsala
Pia Ruotsala Foto: Erakogu

Praegune nõiajaht Reinsalu suhtes, kes taunis nõiajahti Ojasoo suhtes, näitab sisemist ebakindlust, mustvalget mõtlemist ja tegelikke lahenduste puudumist naistevastase vägivalla tõkestamiseks, kirjutab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Perekeskuse juhataja Pia Ruotsala. 

Esmaspäeval selgub, kas Eesti ühiskond, parlamendi näol, keerulisest vägivalla tsüklist vabanemise väljapääsu leidmise raskustes ohverdab minister Urmas Reinsalu. Ja kas see lahendab midagi ja aitab kaasa vägivallavaba kultuuri loomisel? Mina arvan vastupidist. Karistamine eksimise pärast mõjub tavaliselt hirmu õhkkonnana ja viha õhutamisena.

Vägivalda ei saa lõpetada vägivallaga. See viib kättemaksuni ja võimendab vägivalla tsüklit. Vägivalla vastu saab ainult läbi empaatia ja inimese väärtustamise, taunides vägivaldset käitumist ja jõustades võrdselt erinevaid osapooli, et kõik suudaksid enda vägivallavaba käitumise eest vastutada.

Kohati jääb mulje, et Eesti ühiskond vajab rohkem süüdlasi ja on vähem huvitatud lahendustest. Praegune nõiajaht Reinsalu suhtes, kes taunis nõiajahti Ojasoo suhtes, näitab sisemist ebakindlust, mustvalget mõtlemist ja tegelikke lahenduste puudumist naistevastase vägivalla tõkestamiseks. Paistab, et paljud pole lugenud või kuulanud ministri varasemaid sõnavõtte naistevastase vägivalla teemal.

Olen kogenud Urmas Reinsalu toetust meile, kes me töötame igapäevaselt vägivalla tõkestamisel ning kuulnud teda avalikult sõna võtmas naistevastase vägivalla vastu. Näiteks juhatades sisse Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise eelnõu Riigikogus: «Vägivald ei saa kunagi olla keeruliste inimsuhete lahendus või kultuurinorm. Vägivallale ei ole õigustust mitte mingites suhetes».

Mõistan haigetsaanuid aga mõistan ka, et ministri hiljutine reljeefne sõnakasutus ei väljenda tema muutunud vaateid lähisuhtevägivalla osas, vaid oli reaktsioon nõudmisele karistada kord juba karistatut - vägivallatsükkel jätkuks, me ei vaja uut märtrit.

Meie organisatsioon, EELK Perekeskus seisab vägivalla tõkestamise, rahu ja lepituse kasvatamise ja eelkõige vägivalla ennetamise eest. Oleme ka praeguses keerulises olukorras valmis pakkuma neutraalse ruumi aruteluks ja leppimiseks, et kõik haiget saanud osapooled saaksid koguneda ühe laua ümber.

Kuulaksime üksteist kaastundlikult valideerides, väärtustades ka enda omast erinevaid seisukohti esitanud inimesi ning täpsustaksime, mida see teine tegelikult mõtleb ja kuidas erinevatena seista üheskoos vägivalla vastu. Kui aga soovitakse püsida kättemaksutsüklis, mängida poliitilisi näitemänge ja loopida kividega, ei pea imestama ka perevägivalla juhtumite kasvu üle. Ühiskond vajab rohkem päris eeskujusid: rahutekitajaid, leppijaid ja lahendajaid.

Äärmuslikud nähtused kahjustavad inimelu

Sel perevägivalla tõkestamise teekonnal on ka mind löödud risti selle eest, et minu lahenduskeskne ja sooülene (non-gender-based) perevägivalla nägemus ning lapse kaitsmisele ja vägivalla toimepanija vastutamisele suunatud töö ei ole sobinud kokku äärmusliku feminismiga.

Arvan, et kõik äärmuslikud nähtused kahjustavad inimelu: äärmuslik religioossus, äärmuslik natsionalism, paremäärmuslus, vasakäärmuslus jne. Samuti arvan, et ongi aeg teha ühiskonnas nähtavaks «kanakarja kambakas» ja olen tänulik minister Urmas Reinsalule, et ta oli piisavalt julge seda välja ütlema, kuigi ministrile sobimatul viisil. Üksteisele vastandumise ja kättemaksuga teeme alati kahju, ehitades sildade asemel müüre.

Ootan huviga, kas ÜRO julgeolekunõukokku kandideerimine hakkab mõjutama meie riiki ka seest poolt. Eesti kampaania lähtub kolmest aluspõhimõttest: võrdsus, tõhusus ja empaatiavõime. Kas ja kuidas esindab Eesti neid väärtusi sisemist turvalisust puudutavates küsimustes nagu perevägivalla tõkestamine ja ka Urmas Reinsaluga toimuv? Või kas me ütleme end esindavat midagi muud kui on tegelikkus?

Empaatia, rahu ja lepituse saavutamine nõuab meilt kõigilt isiklikku arengut ja ühist pingutust. Olgem üheskoos naistevastase vägivalla vastu, aga ka igasuguse vägivalla vastu - mitte karistades ja inimesi hukka mõistes, vaid vägivallavabalt, pakkudes vägivallale alternatiive ja jõustades kõiki osapooli võrdselt kestvate tulemuste saavutamiseks!

Kommentaarid (23)
Copy
Tagasi üles