Eesti oma Streisandid

Joosep Värk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perekond Sarapuu
Perekond Sarapuu Foto: Illustratsioon: Andrus Peegel
  • Jürgen Ligile ja Martin Helmele saadetud nõuded võivad pöörduda Sarapuude vastu.
  • Nõudekirjad kahjustavad eelkõige Keskerakonna konkurentsivõimet poliitikas.

2003. aastal oli USA lauljal Barbra Streisandil mure, sest fotograaf Kenneth Adelman tegi pildi, millel oli tema Californias asuv maja, ning pani selle üles oma kodulehele. Streisand kaebas Adelmani kohtusse 50 miljoni dollari suuruse kahjunõudega.

Seda fotot oli selleks hetkeks Adelmani kodulehelt alla laetud ainult kuus korda, millest kaks kuulusid Streisandi advokaadile. Nõue tegi pildi hetkega kuulsaks, sest järgmise kuu jooksul külastati saiti 420 000 korda.

Kahjunõue aga läbi ei läinud ning hoopis Streisand ise pidi maksma üle 150 000 dollari. Ent tema jaoks ilmselt kõige ebameeldivam tõsiasi, et avalikustatud asja vastu võitlemine tegi selle oluliselt tuntumaks, saigi nimeks Streisandi efekt.

Eestiski on olnud sellesarnaseid juhtumeid. Üks neist oli 1990ndatel Vilja Laanaru ja Enno Tammeri vahel. Aga oli ka eelmisel suvel, mil üks ajakirjanik nimetas jalgpalliklubi FCI mängu impotentseks. Kuna jalgpalliklubi keelas ajakirjanikul nende mänge külastada, pälvis juhtum palju tähelepanu. Ja võite vaid arvata, kelleks vastasmeeskonna fännid FCId hiljem kutsuma hakkasid.

Küllap hagi kuidagi ära lahendatakse, ent Keskerakonna jaoks on see lihtsalt mõttetu ankur, mis nende konkurentsivõimet poliitikas vähendab.

Võimalik, et 1990ndate ja 2000ndate bussiäris töötas strateegiana hästi tugevamate konkurentide kohtusse kaebamine. Kui oma positsiooni ja kõlavusega rahul pole, siis patakas advokaadi lauale ja kohtusse.

Ent 2010ndate poliitikas on see juhtum mõneti naljakas ja mõneti kurblooline. Naljakas selles mõttes, et kui Sarapuude soov oli lõpetada neile ja korruptsioonile koos vihjamine, siis tulemus on täpselt vastupidine.

Meedia hoiab edaspidi ilmselt tavapärasemast teravamat pilku tasuta ühistranspordi kaval ja ATKO osalusel selles. Kui uskuda Sarapuude nõudekirja sisu, siis võib kujutleda, et kõigil neil kordadel riivatakse raskelt Sarapuude tundeid. Rohkelt kirjutatakse ka Jürgen Ligi ja Martin Helme kohtuistungitest, kus kogu lugu iga kord jälle lahti harutatakse.

Samuti saavad poliitilised konkurendid kasutada oma positsiooni ja rääkida sellest edaspidi nii palju kui võimalik. Üks võimalus on seda teha ainult riigikogus, kus öeldu eest riigikogu liikmeid kohtusse kaevata ei saa. Meedia sõnu vahendada võib ikkagi. Aga võivad öelda ka kambakesi otse meediale ja lastagi siis juba kõik kohtusse kaevata. Advokaadibüroo Lextal saaks hea tööotsa.

Kui ülejäänuid sel teemal avalikult rääkijaid kohtuasi ei ähvardaks, oleks pilt kristallselge – asi pole tões, vaid poliitikas –, miks valikuliselt ühtede inimeste avalikult öeldud sõnad riivavad ja teiste omad mitte.

Teine naljakas aspekt peitub selles, et kui Keskerakond peaks tahtma pärast 2019. aasta valimisi teha valitsust Reformierakonnaga, siis on neil automaatselt juures üks täiesti ebavajalik lisaprobleem. Vaevalt et oravad teeks Keskerakonnaga liitu nii, et kohtuasi veel üles jääks. Aga kui see nõue tagasi võetaks, siis tuleks samuti välja, et see ikkagi oli poliitiline.

Küllap hagi kuidagi ära lahendatakse, ent Keskerakonna jaoks on see lihtsalt mõttetu ankur, mis nende konkurentsivõimet poliitikas vähendab. Teavad ju sellest vastuolust ka poliitilised konkurendid ja oskavad seda ka enda kasuks ära kasutada, eriti just läbirääkimiste eel.

Sääraseid stsenaariumeid ei suudetud ilmselt ette näha. Ja see ongi kurbloolisus, sest tegu pole ju suvaliste inimestega, vaid nendega, kes meie riiki juhivad. Nendega, kes peaksid olema targad, et Eesti asja ajada, ja mitte libastuma ainuüksi poliitilise kommunikatsiooni põhitõdedes. Nõudlik valija tahaks suuremat intellektuaalset võimekust.

Selle vaidluse taustal on oluline meeles pidada ka Arvo Sarapuu rasket haigust. Samas – kui inimene leiab aega, et püsti panna kohtuasju, siis siidkinnastes pole ilmselt ka mõtet teda kohelda. Mõistlikum olnuks see asi sinnapaika jätta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles