Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Juhtkiri: saagu tunnel! (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Soomlane Peter Vesterbacka (keskel) tutvustas suuremale avalikkusele oma Tallinna-Helsingi tunneliplaani.
Soomlane Peter Vesterbacka (keskel) tutvustas suuremale avalikkusele oma Tallinna-Helsingi tunneliplaani. Foto: Mihkel Maripuu

Unistus Soome ja Eesti vahelisest sillast on elanud eesti ja soome rahvapärimustes. Poolteist sajandit tagasi kujunes Soome sillast romantiline metafoor, mis sümboliseeris kahe rahva lähenemist üksteisele. Esialgu küll kultuurilist, ehkki Soome ja Eesti riigi algusaegadel eksisteeris ka unistus kaksikriigist. Kuigi ühisriigist asja ei saanud ning Eesti kaotas pooleks sajandiks ka iseolemise, võib öelda, et tänapäeval seisab mõtteline sild kahe rahva vahel kindlalt. Nagu leidus kunagi kaksikriigist unistanud riigimehi, nii leidub viimastel kümnenditel neid, kes unistavad kahe maa füüsilisest ühendamisest tunneli abil. Ja mida aeg edasi, seda rohkem on inimesi, kellele ei näi see idee enam ebareaalne.

Viimastel aastatel on tunneliidee peamiseks mootoriks olnud Peter Vesterbacka, kes on lubanud tunneliehitusega pihta hakata juba sel aastal. Vesterbacka on arvestanud projekti maksumuseks 15 miljardit eurot, millest suurem osa peaks tulema Hiina investoritelt, väiksem Põhjamaade pensionifondidest. Vesterbacka tunneliprojekti peamine optimismiallikas on võrdlus Tallinkiga, kes vedas näiteks ülemöödunud aastal üle Soome lahe rohkem kui 9,5 miljonit inimest ning firma käive küündis peaaegu miljardi euroni. Nende arvude valguses näiks rahapaigutus Vesterbacka tunnelisse ju igati mõistlik.

Tunneliideega on seotud teinegi valmiv suurprojekt – Rail Baltic. Soome väliskaubandus on tugevalt seotud meretranspordiga ning üle 80 protsendi Soome kaupadest liigub merd mööda. Rail Baltic pakuks sellele alternatiivi, ehkki näiteks vedudel Poola ja Saksamaale oleks ajavõit kokkuvõttes väike ning veod merd mööda oleksid vähem kulukamad. Raudtee eelised pääseksid maksma, kui veod liiguksid kaugemale Kesk-Euroopa ja Vahemere suunas. Sellegipoolest oleks raudteeliiklus ökoloogilises mõttes igal juhul parem kui laevaliiklus.

Loomulikult on neidki, kes peavad Vesterbacka tunneliplaani liiga optimistlikuks. Sel on praegusel kujul ridamisi nõrku kohti ja võimalik, et see ei olegi määratud praegusel kujul realiseeruma, kuid unistusel püsiühendusest ja tulevasest Talsinki kaksiklinnast on siiski jumet. Unistused teostuvad vaid juhul, kui mõtted lähevad üle tegudeks. Taanit ja Rootsit ühendav Øresundi sild on küll seitse ja pool korda lühem kui võimalik Eesti-Soome tunnel, kuid ka sellele eelnes ligemale sajandijagu unistamist ning üksjagu algatusi. Ühel hetkel aga, kui aeg oli küps, need ideed realiseerusid. Ja kui aeg on ükskord küps, saab teoks ka Tallinna ja Helsingi püsiühenduse idee.

Tagasi üles