/nginx/o/2017/02/17/6350133t1h91e9.jpg)
Vihaga lähevad asjad sassi, kindad pannakse jalga ja sokid kätte ja kohtusaal aetakse parlamendisaaliga segi, kirjutab arvamusportaali kolumnist Jaak Jõerüüt, viidates Postimehes ilmunud artiklile, millest selgub, et riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu ja tema perekonnaliikmed nõuavad kohtu kaudu Jürgen Ligilt (Reformierakond) ja Martin Helmelt (Konservatiivne Rahvaerakond) kahjuraha ja vabandust.
Vaatasin peeglisse. Selgus, et mul on olnud aasta lõpul ja aasta alguses kokku kakskümmend kaheksa koma neliteist kere rakkudes registreeritud põhjust vihastamiseks. Aga ma olen omale keelu peale pannud.
Ühtki vihakõnet reguleerivat normatiivakti ei olnud selleks vaja, advokaate ma ei tülitanud, kohtu poole nõu küsima ei pöördunud, oma kurja lögorröad hoidsin niipalju tagasi, et seda isegi Facebooki laiali ei laotanud. Viha oli lihtsalt ära tüüdanud.
Nojah, kui kellelgi, olgu ta mistahes erakonnas või lihtsalt ülikonnas, pükskostüümist võrdsuse nimel rääkimata, tekib ikka kange himu oma kõhna rahakotti kohtu abil paksendada, mis seal ikka, täiuslikult vaba maa! Aga täitsa rulli läheb mõte kohe, kui juhtumisi peaks selguma, et kohtutee seisab ees ainult siis, kui parlament loobub mingist hääletusest või vastupidi. Et kohtukeiss sõltub siis järelikult millest? No mitte ei saa aru!
Kuidas see on seotud vihaga, küsib nüüd loogiline lugeja. Aga nii, et vihaga lähevadki asjad sassi, kindad pannakse jalga ja sokid kätte. Ja kohtusaal aetakse parlamendisaaliga segi. Või vastupidi. Uus riiklik tase, vihane!
Ootame uudiseid viharindelt, mis järgmiseks?
Jaak Jõerüüt on kirjanik ja diplomaat. Ta on olnud Eesti suursaadik Soomes, Itaalias, Küprosel, Maltal, ÜROs, Lätis ja Rootsis ning avaldanud üle 20 raamatu, mis on tõlgitud mitmesse keelde.
:format(webp)/nginx/o/2016/06/06/5480065t1h5b2f.jpg)