Kristi Malmberg: valitsuse nulliring

Raha. Foto on illustratiivne. Foto: SCANPIX

Ärksad pensionärid on raske valiku ees. Kui nad juhtuvad töötama ja sealjuures veel võrdlemisi palju palka saama, tuleb hoolega arvutada, kas täiskohaga tööl käimisel on üldse endist mõtet. Uus maksusüsteem ei halasta ka pensionäridele ning nii muutubki ühest sissetuleku tasemest küsitavaks, kas käia tööl täie jõuga edasi või pigem keskenduda lastelastele. 

Muidugi on see vähemalt osaliselt ka emotsionaalne küsimus, sest ega riik siis kogu sissetulekut kasvava maksukoormuse näol ära ei söö. Tavalisel veidi kõrgema palgaga töötajal, kellel pere üleval pidada, pole võimalust oma nördimust vähenenud sissetuleku üle sel kombel välja elada. Suurema sissetulekuga pensionär aga, kes tajub toimuvat eriti suure ebaõiglusena, hakkab tõepoolest mõtlema, kas kaudseid kulusid (tööl käimise riided, söök, transport) riigile kaotatud summale juurde liites poleks mõttekam teenitud vanaduspuhkusele jääda. Või vähemalt mitte enam täiskohaga töötada.

Konks asja juures on see, et tänapäeva pensioniealistest suur osa on hea tervise ja terava mõistuse juures. Nad tahavad ennast veel vajalikuna tunda, ja mitte ainult pere ringis lapsi hoides. Liiatigi pole ju tööl käimine ainult raha teenimine. Väga oluline on seejuures ka sotsiaalne suhtlus ning igapäevane pingutus, et keha ja aju erksana hoida. Pealegi kuluvad nende inimeste oskused ja kogemused praeguses tööjõupuuduses marjaks ära.

Kahju, et kõrgepalgalisusest on saanud Eestis karistus. Pealegi, olgem ausad, pole see tase, kust uus maksusüsteem kahjulikuks osutub, ehk 1758 eurot, mingi imepalk. Muidugi on see Eesti oludes hea sissetulek, aga pidada seda lisamaksustamist vajavaks rikkuseks on siiski liig. See on tavaline tubli spetsialisti palk, mida kindlasti teenib ka nii mõnigi suurte kogemustega pensionär. Kes saab enda õnnetuseks peale selle tõenäoliselt ka head pensioni, ning ongi koos juba seda masti sissetulek, millelt tuleb senisest rohkem ära maksta.

Kõik see kokku saadab inimestele selge sõnumi, et aktiivne ja töökas olla polegi alati kasulik. Ja häda neile, kes veel pensionieaks eraldi valmistuvad. Näiteks on soetanud mõne üürikorteri, mis pensionilisa annaks, või ostnud aktsiaid või kasvõi mõne metsa- või maajupi, et hea vanaduses maha müüa ja rahalises mõttes kergemalt hingata. Riiklikule pensionile arukas inimene ju enam lootma ei jää, ent kui uus maksusüsteem peaks praegusel kujul aastateks kehtima jääma, siis tõstab iga n-ö isiklik lisakindlustus pensionäri aastatulu ja tähendab suuremat maksukoormust.

Esialgu on veel lootust, et ega see kaua ei kesta. Tuleb valimisteni jääv aasta üle elada. Järgmisel kevadel tulude deklareerimise aegu saabub suure tõenäosusega korralik kaos, sest paljude jaoks võib üllatusena selguda, et nad on rikkad ja peavad riigile tulumaksu tagasi maksma. Lähima aasta jooksul saab kindlasti tajutavamaks ka see, kui palju eri aktsiisitõusud meie taskust raha võtavad. Ka nende taskust, kes tegelikult justkui võidavad tulumaksuvaba miinimumi tõusust.

Nii võib läbi kukkuda Jüri Ratase valitsuse plaan kõvasti valijate hääli võita. Idee anda vähemkindlustatutele veidi raha juurde on ju justkui õilis. Ent teise käega selle raha ära võtmine ja sealjuures pensionäridele liiga tegemine riivab kõvasti inimeste õiglustunnet ning nullib kogu ürituse.