Selleks, et sisseränderiigiks saavas Eestis säiliks sidus ja rahumeelne ühiskond, tuleb meil hoolitseda rahva kultuurilise ja keelelise lõimimise eest, kirjutab keeleteadlane Martin Ehala.
Tellijale
Teise aastasaja Eesti: kool tuleks keeleliselt lõimida (2)
19. jaanuar 2018, 09:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti on muutumas sisserändajatele atraktiivseks ja Eesti vajab sisserännet, meeldib see meile või mitte. Võtmeküsimus on, kuidas ohjata rahvastikuprotsesse nii, et sajandi lõpuks oleks meil vähemalt sama sidus ja rahumeelne ühiskond kui praegu ja see ühiskond peaks end praeguse eesti kultuuri jätkajaks ja edasimõtestajaks.
Eestis on sidus ühiskond saavutatav ja hoitav üksnes eesti kultuuri põhjal. Aga seda vaid juhul, kui leiame õiged lahendused sisserändepoliitikas, lõimimispoliitikas ja hariduspoliitikas. Hoida Eesti rahumeelne ja turvaline tormilises maailmas – ega meil suuremat rahvuslikku eesmärki sel sajandil ilmselt ei tule.