Õpetajate Lehes sel reedel: miks eelistavad lapsevanemad eliitkoole?

Õpetajate Leht 19.01 Foto: Õpetajate Leht

Õpetajate Lehes 19. jaanuaril:

Koolijuht kui uue õpikäsituse vedur ja pidur

Õpetajate Lehe vestlusringis pakuvad oma ideid uue õpikäsituse teemal välja kolm Tallinna koolijuhti Izabella Riitsaar Pae, Tõnu Piibur Pelgulinna ja Hendrik Agur Gustav Adolfi gümnaasiumist.

Vestlusringis soovitatakse muuta koolijuhi konkurss rahvusvaheliseks, valida koolile mitte uut direktorit, vaid terve uus juhtkond, koostada koolile plaan, mille järgi õpetajad külastavad oma kolleegide tunde, asendada ainepõhised õppetoolid klassipõhistega, maksta koolijuhile kuus tuhat eurot palka ning muuta kool energia vahetamise kohaks jm.

Miks eelistavad lapsevanemad eliitkoole?

Püüdlus pakkuda oma järeltulijale eliitkoolikohta on justkui hea lapsevanema mõõdupuu. Tallinna ülikooli haldusjuhtimise magistrant, riigiteaduste vaatekohalt koolivaliku uurija Sandra Haugas kirjeldab lapsevanemate soove, uskumusi ja tegusid seoses eliitkoolide eelistamisega tavakoolidele.

Sarnassõnad ehk paronüümid kannavad küll erinevat tähendust, kuid sarnanevad üksteisega väliselt ja häälikulise koosseisu poolest. Seetõttu kiputakse neid omavahel segi ajama. Priit Põhjala toob näiteks, et nii mõnigi kord räägitakse «adressandist», «anaalidest», «basiilikust» ja «metroloogiast», kui tegelikult peetakse silmas «adressaati», «annaale», «basiilikat» ja «meteoroloogiat». Kõnelejal juhtub.

Kas mõte ikka asub peas

Esimene artikkel viieosalisest sarjast «Aju ja õppimine», kus professor Aaro Toomela selgitab neuroteaduste uute avastuste seoseid pedagoogikaga. Ta väidab, et arstiteadusel on neuroteadustest rohkem kasu olnud kui pedagoogikal, sest pedagoogika ei uuri aju, vaid mõtlemist. Ta kirjutab ka laste tähelepanuvõime langusest, aju treenimisest jm.

Muuseumiharidus

Muuseumihariduse külgedel tutvustame, millistest näitustest ja haridusprogrammidest Eesti Vabariigi juubeliaastal osa saab.

Kas ja kuidas kaasata? Mida arvab kahe erivajadusega lapse ema?

Hariduslike erivajadustega laste tavaklassi kaasamise kohta on arvamust avaldanud peamiselt koolirahvas, lapsevanemate mõtteid on kuulda harva. Ometi puudutab see teema just neid väga lähedalt. Oma kogemusi oli nõus jagama ema, kelle neljast lapsest kaks on haridusliku erivajadusega.

Juku õpib lugema. Kuidas läheb Johnnyl?

«Eesti lasteaiasüsteem väärib kiitust – siin on hea õppekava, õpetajate ja laste suhtarv ning osatakse pakkuda vajalikku toetust nõrgematele,» täheldab Austraalia lugemisoskuse uurija Susan Galletly, kes külastas Eestit, sest tunneb huvi edukate lugemisriikide kogemuste vastu alus- ja alghariduses.

Paneb poisid elektrit taltsutama

Tauri Moones unistas lapsepõlves elektrikuametist, ometi läks ta ülikooli hoopis loodusainete õpetajaks õppima. Töötaski paar aastat Tartu kutsehariduskeskuses keemiaõpetajana, kuni ühel päeval küsiti, kas ta on nõus ise koolipinki istuma ja elektrikuks õppima. Ikka selleks, et kutseõpetajate ridu täiendada. Moones soostus. Sai mullu kutsetunnistuse ja annab nüüd oma teadmisi juba kutseõpetajana edasi.

Rahvusvaheline noorsootöö jõuab igasse maakonda ja varasemast rohkemate noorteni

Juba viiendat aastat on kümnel klassil võimalik üksteisest hoolimist ja meeskonnaks kasvamist õppida SA Archimedese noorteagentuuri toel. Kuidas on edenenud «Hooliva klassi» programm, aga ka vähemate võimaluste ja erivajadustega noorte kaasamine, rääkis intervjuus Õpetajate Lehele noorteagentuuri asejuhataja Marit Kannelmäe-Geerts.

Mängujuhid muudavad koolipäeva liikuvamaks

Laste kehaline passiivsus ning suurenev kehakaal on probleem paljudes riikides. Eesti ei ole erand. Alla veerandi Eesti lastest liigub nii palju, kui Maailma Terviseorganisatsioon lapse normaalse kehalise ja vaimse arengu tarbeks soovitab – iga päev vähemasti tunni.

Vähene liikumisaktiivsus põhjustab mitmeid probleeme laste tervisele ja õpitulemustele, aga vähendab ka koolirõõmu. Tartu ülikooli liikumislabor on programmis «Liikuma kutsuv kool» kahe aasta jooksul koos kümne Eesti kooliga otsinud lahendusi, mis võimaldaksid õpilastel koolipäeva jooksul rohkem liikuda.