Edgar Savisaare valimisreklaam tema hiilgeaegadel

FOTO: Liis Treimann

Poola satiirik Stanisław Jerzy Lec on kunagi teravmeelselt märkinud: «Kas te arvate, et see autor on vähe saavutanud? Tal õnnestus alandada üldist taset.» Sama võib öelda Keskerakonna veidi enam kui aastase võimuperioodi suurimate saavutuste kohta: neil on läinud korda alandada Eesti poliitilise kultuuri taset, mis, tõsi, ka enne ei ole maailma kõige teravamasse tippu kuulunud.

Näiteks mingi väite või fakti ümberlükkamine tähendab usaldusväärsete tõendite esitamist, mitte millegi eitamist või agressiivsele rünnakule asumist. Esimest on tehtud näiteks PBK-juhtumiga seoses, kus peamiseks probleemiks on see, et erakond on põhimõtteliselt maksumaksjate raha eest endale valimiste ajal reklaami teinud. Vastuseks on seda probleemi eitatud või üritatud ühiskonda eksitada hämaga, nagu käiksid kõrged parteigenossed, kellele PBK omasaadete eeter valimiste ajal eksklusiivselt kuulub, seal vene emakeelega vanaemasid ja koduperenaisi agiteerimas köögi lakke riputama suitsuandurit, uuendama ID-kaardi sertifikaate ja tegema muud vajalikku. Midagi sellist usuvad vaid äärmiselt naiivsed.

Mis puudutab aga agressiivseid rünnakuid, siis vaidlusstiililt «ise olete lollid», mida on viljelenud näiteks majandusminister Kadri Simson ja mitmed teised erakonna juhtfiguurid juba ajal, kui veel sügaval opositsioonis istuti ning erakonda juhtis poolmütoloogiline Edgar Savisaar, on jõutud täiesti uuele tasemele. Nimelt ähvardatakse oma poliitilisi vastaseid kohtu ning suure rahalise nõudega. Formaalselt tuleb ultimaatum küll perekond Sarapuult, kuid praegusel juhul on nagu Majakovskil: ütleme partei, mõtleme Lenin, ütleme Lenin, mõtleme partei. Juhtum on ajendatud Jürgen Ligi ja Martin Helme viidetest Arvo Sarapuu bussiärile ja korruptsioonile enne majandusminister Kadri Simsoni umbusaldamist möödunud nädalal. Ligi väitel üritati ähvardusega ära hoida ministri umbusaldamist.

Plaanitavast tasuta bussiliiklusest oleks kaks võitjat: keskerakondlased ja vedajad. Esimesed saaksid sellega enne 2019. aasta valimisi lõigata poliitilist profiiti, teistele, sealhulgas ATKO-le, tähendaks see riigi tagatud sissetulekut. Praegu on kõik lahtine, kuid selge, et ükski vedaja ei laseks sellist võimalust käest, sest see oleks sama kui mesilased vihkaksid mett. ATKO puhul tähendaks selline olukord huvide konflikti, millele Ligi ja Helme on tähelepanu juhtinud.

Bussid bussideks. Maine puhastamiseks on võimalik pöörduda kohtusse, kuid praegusel juhul ähvardatakse kohtuga, et oma oponentide suud sulgeda, ja et ka laiemalt avalikkuses hirmu ning sellega konformistlikku käitumist esile kutsuda. Nii poliitikutes kui ka ajakirjanikes. Sellisel kujul on see samm tagasi terve Eesti demokraatia jaoks.