Aleksander Sarapik: piiskop Platon oli Eesti riikluse kujundamise üks sammastest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Aleksander SarapikEAÕK ülempreester

19. jaanuar 2018, 23:59

Iga aasta 14. jaanuaril tähistavad Eesti õigeusklikud piiskopmärter Platoni mälestuspäeva selle tähisena, mida ta tegi Eesti rahva ühendamisel ning Eesti riikluse ja rahvusliku vaimsuse kujundamisel. Meenutades piiskop Platonit, saavad kõik nutikamad muidugi aru, et kaob vajadus Eesti õigeusukirikuid «vene kirikuteks» nimetada, kirjutab EAÕK ülempreester Aleksander Sarapik.

Piiskop Platonit (ilmaliku nimega Paul Kuhlbusch) ei jäänud pärast tema märtrisurma Eestis leinama mitte üksikud, vaid tuhanded. Ta oli mees, kelle kohta öeldi juba siis, kui ta teenis eestlasi Peterburis: «See on tõusev täht.» Ja Peterburi oli siis eestlaste arvu poolest suuruselt teine «eesti linn» Tartu ees. Paaril korral pakuti talle hiilgavaid piiskopikohti Venemaal, kuid ta jäi hoopis sealsete Eesti asunike juurde ega lahkunud rammusatele väljadele. Hiljem võttis Platon piiskopikoha siiski vastu. Aga Eestis, ehkki see pakkus talle sisuliselt ainult muresid.

Tagasi üles