Tiina Laansalu: kohanimed – rohkem kui lihtsalt sõnad (2)

Tiina Laansalu
, keeleteadlane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tiina Laansalu
Tiina Laansalu Foto: Erakogu

Nimede panemine on inimesele ainuomane tegevus ja võimaldab asju või näiteks kohti teistest omasugustest eristada. Kohanimed võimaldavad kõnelejatel täpsemalt suhelda, puhtfunktsionaalselt on neid vaja ühe koha eristamiseks teistest, kuid samal ajal on kohanimedega seotud ka palju tundeid.

Kohanimede teema puudutab igaüht. Kõik me seostame end mõne kohaga, millel on oma kindel nimi, ning peame mingeid kohanimesid eriti oluliseks või omaseks – on see siis kodulinna nimi, vanavanemate talukoha nimi või juba lapsepõlvest tuttava pargi nimi. Sageli hindame üht kohanime prestiižsemaks või ilusamaks, teist aga kehvemaks või koledamaks.

Emotsionaalsel tasandil on kohanimedega seotud sellised olulised teemad, nagu identiteet, ajalugu, traditsioon, sugulus, omand, jõud ja raha. Et nimed on niisuguse erilise kvaliteediga sõnad, lummavad nad inimesi ja samas tekitavad ka palju küsimusi – kohanimed ja nendega toimuv ei jäta enamasti ükskõikseks.

Meenutuseks: kui üks Tartu tänav nimetati Madruse tänavaks, tõstsid sealsed elanikud protesti, tuues muu hulgas argumendiks, et nimi ei ole sama prestiižne kui naabertänavate nimed (Kapteni, Lootsi, Pootsmani ja Tüürimehe). See omakorda tekitas tugevat üleriigilist vastukaja, valdav arvamus oli, et nimi ei ole kuidagi halvustav.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles