Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/17/7492377t1h0ae2.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/17/7492377t1h0ae2.jpg)
Nimede panemine on inimesele ainuomane tegevus ja võimaldab asju või näiteks kohti teistest omasugustest eristada. Kohanimed võimaldavad kõnelejatel täpsemalt suhelda, puhtfunktsionaalselt on neid vaja ühe koha eristamiseks teistest, kuid samal ajal on kohanimedega seotud ka palju tundeid.
Kohanimede teema puudutab igaüht. Kõik me seostame end mõne kohaga, millel on oma kindel nimi, ning peame mingeid kohanimesid eriti oluliseks või omaseks – on see siis kodulinna nimi, vanavanemate talukoha nimi või juba lapsepõlvest tuttava pargi nimi. Sageli hindame üht kohanime prestiižsemaks või ilusamaks, teist aga kehvemaks või koledamaks.
Emotsionaalsel tasandil on kohanimedega seotud sellised olulised teemad, nagu identiteet, ajalugu, traditsioon, sugulus, omand, jõud ja raha. Et nimed on niisuguse erilise kvaliteediga sõnad, lummavad nad inimesi ja samas tekitavad ka palju küsimusi – kohanimed ja nendega toimuv ei jäta enamasti ükskõikseks.