/nginx/o/2017/06/06/6755819t1h0ee2.jpg)
See, et vanasti rääkisid inimesed näost näkku ja üldse nühkisid üksteist füüsiliselt rohkem, ei tähenda tingimata et nad olid rohkem isiksused, kirjutab kolumnist Mihkel Mutt.
Tellijale
Mihkel Mutt: nutitelefon õilsale metslasele
/nginx/o/2014/01/10/2742314t1h3f08.jpg)
17. jaanuar 2018, 19:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaba täiskasvanu tunnuseks loeti võimet end kontrollida ja iha rahuldamist edasi lükata. Sellest vaatevinklist on inimkonna lapsestumine kaheldamatu fakt. Niisamuti nagu see, et inimestevahelist reaalset füüsilist suhtlemist on jäänud vähemaks.
Siiski ei tulene neist automaatselt üht teist järeldust, mis eelmisega sageli ja endastmõistetavalt kaasneb. See on idee inimkonna vaimsest allakäigust.
Sõnumite vahetamise moodus ja isegi sõltuvuslikkus ei ütle midagi nende sisu kohta. Siin tahaksingi vastu vaielda kaunishingedele, kes väidavad, et sotsiaalmeedia tervenisti ja nutitelefon selle põhivahendina lamestab inimest ja et vanasti olid kõik targemad, ehedamad, sügavamad. Kardan, et see on romantika.