/nginx/o/2018/01/17/7492171t1hcd8e.jpg)
Eestil oleks Lõuna-Korealt õppida, kuidas muuta end popkultuuri abil maailmas nähtavaks ja tõhustada riigikaitset, kirjutab reisihuviline Erki Loigom.
Mihhail Lotman kirjutas mõni aeg tagasi sellest, kuidas idanaabri propaganda on meil nii sügavale imbunud, et seda enam ei märgatagi. «Tekitab nördimust, et igas pakutavas teleprogrammi paketis on kohustuslikus korras tasuta terve hulk Venemaa kanaleid,» nendib semiootik oma blogis.
Samas kui reisida välismaal, võib märgata, et peale Venemaa taustaga RT on telepakettides sageli veel Korea Vabariigi (edaspidi Lõuna-Korea) päritolu telekanal Arirang TV.
Nimelt on lõunakorealased läbi närinud, kuidas muuta end maailmas heas mõttes nähtavaks ja panustada riigikaitsesse ka teist moodi kui suunates kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust kõvasse terasesse.
Pidevates sisetülides ja nii sõjaliselt kui ka majanduslikult kordi tugevamate naabrite kõrval elades ei paistnud Lõuna-Korea enne eelmise sajandi lõppu suurt millegagi silma. Edukad Souli olümpiamängud olid maa küll avalikkusele avanud, kuid peale naljanumbrina tuntud sõiduautode KIA ja Hyundai riigil midagi maailmale pakkuda ei olnud.
Olulise murrangu tõi 1997. aastal Aasiat räsinud majanduskriis. Varasemalt kõiksugust alates tuletikkudest kuni naftatankeriteni tootnud konglomeraadid (tuntud ka kui chaebol'id) Samsung ja LG sunniti riiklike saneerimiskavade tagajärjel valima kitsamaid valdkondi, mis avas riigi siseturu eri sektorites paljudele väiksematele ettevõtetele.
Riikliku majanduspoliitika suunamise tõttu keskendusid eelpool toodud hiiglased just tehnoloogiaga tegelemisele, kuid samalaadsed poolkohustuslikud soovitused anti ka teistes valdkondades – näiteks terasetööstuses, laeva- ja autotööstuses.
See oli võimalik, kuna kogu Koreale (ja varasemalt ka Jaapanile) majandusedu toonud süsteem põhines Ameerika Ühendriikide rahalise abi jagamises riigi toel loodud ja eelistatud ärihiidudele. Kuid sajandi lõpu majanduskriisis jäi senitoiminud majandusmudel ajale jalgu.
Samasse perioodi jäi mitme loomingulist vabadust piirava seaduse tühistamine ja juba paar aastat varem oli kaotatud reisikeeld paljudele lõunakorealastele. Nende arengute abil sattusid kümned tuhanded noored välismaale õppima ja teist elu nägema.
Loomingulistest kammitsatest pääsenud loojad alustasid Aasias uudsete elementide kasutamist filmikunstis, televisioonis ja muusikas. Senised tabuteemad sattusid nii suurtele kui ka teleekraanidele, muusikas ühendati läänes võidukäiku nautiv räpp ja rütmibluus koreapäraste elementidega ning edasine on juba ajalugu. Korea laine ehk hallyu oli sündinud.
1999. aastast alates vallutasid Lõuna-Korea filmid ja teleseebid lisaks koduturule kiiresti miljonite vaatajate südamed Hiinas, Vietnamis, Taiwanis, Jaapanis ning Singapuris. Hallyu edu võti põhines toodete uuenduslikus lähenemises sisulisest vaatenurgast, kuid tehnoloogiate eelisarendamine lubas tulemuse kvaliteeti võrrelda Hollywoodi endaga. See oli kogu Ida- ja Kagu-Aasia regioonis revolutsiooniline. Aastatega «hapuks» läinud Jaapani mangadele ja jooniskunstile lisas Korea popkultuur modernsust ja kõneles elulistel teemadel – lihtne armastus, kodused suhted, noorte probleemid. Taustaks moodne muusika ja kaasaegsem pildikeel.
/nginx/o/2018/01/17/7492191t1h5efc.jpg)
Lõuna-Korea valitsus haaras võimalusest kinni – riiklikult asuti investeerima popkultuuri ja seekaudu hallyu levikut hüppeliselt laiendama.
Tänapäeval on Lõuna-Korea maailma suuruselt teine riik oma kultuuri levitamisele panustamise vaatenurgast. Sarnaselt meie kaitsekulutustele on Lõuna-Korea seadnud eesmärgiks kulutada hallyu toetamiseks kaks protsenti riigieelarvest. 2017. aastal hinnati selle investeeringu otseseks tuluks kuni üheksa miljardit eurot eri valdkondades. Sellele lisandub mõõdetamatu tulu loodud töökohtadest ja turismi kasvust.
Hullus on levinud isegi Põhja-Koreasse, kus lõikust sooritatakse kahjuks nurgataguste meetoditega ja tüsistused on tavalised.
Lisaks teleseebile, filmikunstile ja muusikale kuuluvad hallyu alla moetooted, koomiksid, arvutimängud, jooniskunst, toidukultuur, ilutööstus ja meditsiin. Läbi sädeleva ekraani jõudsid sadade miljonite Aasia elanikeni Korea superstaarid, kelle välimusest sai uus ilu- ja moestandard regiooni noorematele elanikele. Erakordse arenguhüppe läbis kosmeetikatööstus ja esteetilise kirurgia valdkond. Kaasajal hinnatakse Lõuna-Koreasse reisinud ja end kirurgiliselt kohendada palunud Aasia naiste arvuks neli miljonit! Silmalaugude kohendamise läbinud noore naise silmavaade on kultuslik ja ihaldusväärne. Harva näeme reklaamides, filmides või muusikavideotes seda lihtsat operatsiooni vältinud staare või modelle. Hullus on levinud isegi Põhja-Koreasse, kus lõikust sooritatakse kahjuks nurgataguste meetoditega ja tüsistused on tavalised.
/nginx/o/2018/01/17/7492199t1hcc57.jpg)
Tunamullu Koread külastanud turistide seas tehtud küsitluses tunnistas neist 60 protsenti hallyu mõju Lõuna-Koreasse reisimisel.
Kuigi poliitilised pinged poolsaarel vähendasid möödunud aastal oluliselt Hiina turistide osakaalu, on tegemist siiski ajutise nähtusega. Mõneks kuuks koomale tõmmatud Lõuna-Korea seriaalid jooksevad taas Hiina ekraanidel.
Nii Hiina kui ka Jaapan ja Taiwan otsivad Lõuna-Koreaga kontakti, et hallyu'st ise kasu lõigata. Näiteks on Jaapan välja kuulutanud programmi Cool Japan, mis hallyu'le sarnaste lahendustega üritab taastada kunagist Jaapani pehme jõu hiilgust.
Kuid Lõuna-Korea on kaugel ees ja korealaste eesmärk ei ole midagi vähemat kui kogu maailm!
Ära tuleb märkida Lõuna-Korea popkultuuri tugev mõju Põhja-Korea suletud ühiskonnale.
Väikeste meediakandjate leviku tõttu ei ole enam põhjakorealast, kes ei oleks näinud mõnda Lõunas toodetud filmi või seriaali. Laupäeva õhtul Hiinas või Lõuna-Koreas eetris olnud seebiseriaali episood on Põhja-Koreas mälupulkadel levimas tavaliselt pühapäeva pärastlõunaks. Enamik põhjakorealastest põgenikke mainib hallyu otsest mõju põgenemisotsuse lõplikul langetamisel. Lõuna-Korea staaride soengumood on põhja tulnud, et jääda.
Selline pehme mõju levik on Põhja-Korea diktaatori Kim Jong-uni suurim hirm ja tema juhitav režiim on eelpooltoodud ilmingute laienemise tõttu suurendanud karistusmäärasid võõrmeedia tarbimise korral oluliselt.
/nginx/o/2018/01/17/7492289t1h59b2.jpg)
Üle maailma hinnatakse otseselt korea kultuuri ekspordiga seotuks ligi 40 miljonit fanaatikut, kes on moodustanud tuhandeid Korea popile keskendunud klubisid ja kultuurikeskuseid.
Ainuüksi Ungaris tegutseb üle saja k-popi (Korea popmuusika enamlevinud väljend) viljelemisega seotud muusika- ja tantsuklubi. Maailma metropolides peetakse regulaarselt k-popi festivale. Sageli on nende toimumise aeg seotud näiteks Lõuna-Korea presidendi visiidiga, kes siis «juhuslikult» üritusi külastab.
Riikliku poliitikaga seotust kinnitab ka asjaolu, et Lõuna-Korea president ja valitsusliikmed kasutavad kohtumistel alati elemente Korea popkultuurist – taustapildid ja -videod esitlusslaidides, avalikud külastused korea kultuuriga seotud üritustele või kohtumiste korraldamised Korea taustaga asutustes.
Üle maailma tegutseb rohkem kui 300 korea kultuuri levikule panustavat ülikooli või keskust. Tallinnas saab Koreaga tutvust teha King Sejongi instituudis Tallinna Tehnikaülikooli ruumides, kus õpetatakse keelt ja toimuvad Korea käsitöö ja köögiga seotud töötoad.
King Sejongi instituut on hea näide Korea era- ja riigisektori koostööst ühise eesmärgi nimel. Korea popmuusika ei ole Eesti noorte hulgas enam tundmatu. Filme ja seriaale meie telekanalites siiski veel näidatud ei ole, kuid kinofilmid on Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivalis (PÖFF) kavas regulaarselt juba aastaid ning olulised hallyu filmišedöövrid paljudel eestlastel nähtud. Koreas tegutsevad kümned uurimisasutused, mis tegelevad Korea köögi populariseerimisega ja just vitamiinirikka marineeritud kapsasalati kimch'i levitamine on üks hallyu oluline osa.
Hallyu levik on haaranud ligi sadat riiki üle maakera. Mõistetavalt on enamik Korea pehmest jõust mõjutamas Aasiat, kuid märkimisväärset menu nauditakse ka Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Konservatiivses Lähis-Idas on hallyu levik keerukam, kuid kummalised erandid on näiteks Iraak ja Usbekistan. Lõuna-Ameerikas on üle saja fännklubi Peruus.
Mis on hallyu leviku laiemad mõjud ja võimalused Korea kui riigi jaoks ning millised väljakutsed ootavad seda fenomenaalset nähtust ees?
Moodsa kunsti ja popkultuuri abil on haaratud masse just nooremate ja rohkem reisivate inimeste hulgast. Selle tagajärjel on Lõuna-Korea turismisektor teinud läbi tohutu arenguhüppe ning esmalt poistebändide särast haaratud noored tutvuvad huviga ka Korea vanema kultuuri ja ajalooga, eelistavad koduturul Korea tänaseks kvaliteetklassi brände (Samsung, LG), armastavad Korea kööki.
Visuaal- ja audiokunstide levik, sotsiaalmeedia haaratus on tootnud koreateemalistele infomaterjalidele sadu miljardeid klikke ja vaatamisi-kuulamisi. Sadade üle maailma loodud kultuurikeskuste kaudu tunnevad korealased sealseid sihtturge ka muudel teemadel rohkem kui keegi teine. Korea ülikoolides õpib kümneid tuhandeid välismaalasi, kellele jääb Korea mõju külge kogu edasiseks eluks. Nad eelistavad tarbida ja mõjutavad oma lähedasi tarbima Korea tooteid, reisima Koreasse. Arvutimängurid on ostnud Korea videomänge hinnanguliselt 82 miljardi euro eest. Hallyu on loonud sadu tuhandeid töökohti ning annab olulise osa Lõuna-Korea sisemajanduse koguproduktist.
/nginx/o/2018/01/17/7492297t1h78df.jpg)
Suhteliselt korruptiivses Lõuna-Korea ühiskonnas ei ole ka meelelahutussektor jäänud puutumata võimude ja ärihiidude omakasupüüdlikest tehingutest.
Aeg-ajalt vapustavad korealasi nende iidolite enesetapud ja presidendid proovivad Arirang TV ekraanil ennast paremasse valgusesse sättida. Muide, Arirang TV juht Bang Shuk-ho vabastati töölt pärast riigieelarveliste vahendite kasutamist perereisideks ja tuhandete dollarite väärtuses kaaviariõhtute korraldamise eest sõpradele.
Hallyu edasine edu sõltub, kas Korea valitsus püsib jätkuvalt valdkonna rahastamise taga ning kas kas loojad suudavad olla endiselt innovatiivsed, vältida staaride üleekspluateerimist ning kuidas suudetakse tõrjuda naaberriikide sarnased katsed pehme jõu arendamisel.
Mida saab Eesti õppida Korea kogemusest? Esmalt, et sihtrühm turundustegevustes tuleb suunata noortele tarbijatele ja innovaatilistele lahendustele. Võime ilmselt isegi kinnitada, et Eesti edulood on tihti seotud uuendusmeelsete rakendustega. Samuti on Eesti noored muusikakollektiivid saavutanud suhtelist edu võrreldes traditsioonilise Eesti kultuuri promotsiooniprogrammidega. Oluliselt tuleks suurendada Aasiale orienteeritust, Eestis võiks turistile abipakkuvad sildid olla ka hiinlasele loetavad. Rändrahnust ei saanud isegi eestlased ise suurt aru.
Küll oleks meeldiv, kui Russia Today vaatamine sunniks miljoneid inimesi külastama vene restorane või vaatama vene filme, mitte mõtlema alateadvuses tanki- ja raketitõrjesüsteemidele. Lisaks aruteludele ETV+ olemuse üle võiks tulevikus näiteks Pekingis hotellis telekanaleid vahetades jõuda näiteks Eesti kanalini Kaerajaan24. Arirang TV nimi tuleneb samuti iidsest korea rahvalaulust. Ahjaa, samuti sõjakas naabruses elav Lõuna-Korea kulutab militaarsele riigikaitsele 2,7 protsenti sisemajanduse koduproduktist, ainult laulust ja tantsust ei piisa.
/nginx/o/2021/12/16/14264142t1h51db.jpg)