PBK saated on Tallinna linnavalitsusele võimalus venekeelse elanikkonna kaasamiseks, kirjutab Põhja-Tallinna linnaosavanem Raimond Kaljulaid.
Kaarel Tarandil on eraisikuna õigus uskuda Keskerakonna süüsse (PM 12.01), kuid ERJK juhina ei saa ta riiklikule järelevalvele läheneda selliselt, et kõigepealt otsustatakse, et Keskerakond on süüdi, siis hakatakse paragrahve ja tõendeid otsima.
Problemaatiline on ka ülejäänud argumentatsioon. «Tervele eesti rahvale ülbelt kinnast visates väidavad nad, et Tallinn ongi kakskeelne linn,» kirjutab Tarand. Keskerakond käsitleb kõiki Eestis elavaid inimesi võrdse osana eesti rahvast – olenemata sellest, milline on nende kodune keel.
Eestis elavad ligi 200 rahvuse esindajad. Tallinn pole mitte ainult kakskeelne, vaid mitmerahvuseline ja mitmekeelne pealinn.
PBK debati puhul on tegelikult olulised ainult järgmised neli küsimust.
Kas PBK on Venemaa Föderatsiooni propagandakanal? Kas PBKs reklaami- ja või eetriaja ostmine ohustab Eesti julgeolekut? Kas Tallinn peaks ostma eetriaega venekeelses telekanalis? Kas Keskerakond sai kohalikel valimistel tänu PBK-le teiste ees ebaseadusliku eelise?
Kas PBK on Venemaa Föderatsiooni propagandakanal? Jah, muidugi on. PBK edastab Venemaa riigitelevisiooni sisu. Kuid PBK-l on ka kohalik Eesti toimetus. Selle toodetud uudised on avalikus internetis ja me leiame sealt intervjuusid nii Hanno Pevkuri kui Andrus Ansipiga Reformierakonnast. Ka pärast Gruusiat ja Ukrainat. Erinevalt näiteks Sputnikust, mille sisuloomes on otsustatud mitte osaleda.
Lugematul hulgal parempoolseid poliitikuid on PBK hukka mõistnud, kuid on endiselt agaralt valmis PBK mikrofonide ja kaamerate ette astuma. Sel ajal kui PBK intervjueerib Kõlvartit, on see propagandakanal. Kui intervjueerib Ladõnskajat, siis parasjagu ei ole.
Kas PBKs reklaami- ja või eetriaja ostmine ohustab Eesti julgeolekut? Ei ohusta. On vaadatavaid Venemaa kanaleid, milles Eestil ei ole vähimatki võimalust oma sõnumit edastada. PBKsse me saame ise ka sisse. Selle võimaluse kasutamata jätmine ei oleks Eesti riigi strateegilise kommunikatsiooni seisukohast eesmärgipärane.
Kas Tallinn peaks ostma eetriaega venekeelses telekanalis? Jah, muidugi peaks.
Pole mingi saladus, et ma ei usu, et Tallinna TV projekt kunagi võiks õnnestuda. Ma pole sellesse kunagi uskunud.
Ka eestikeelsele sisule oleks targem leida edastaja mõne erakanali näol või teha TTV edasisel arendamisel koostööd erakanalitega, et vähendada koormust maksumaksja rahakotile.
Kuid see on minu isiklik seisukoht. Keskerakonna ametlik seisukoht on teine. Keskerakonna valimisprogramm ütles väga selgelt, et TTV jääb, ning nii Aas kui Kõlvart rõhutasid enne valimisi korduvalt, et nemad peavad linna senist meediapoliitikat vajalikuks ja mõistlikuks.
See oli üks valimiskampaania põhiteemasid. Tallinna opositsioonil oli võimalus meediapoliitika muutmiseks, kuid selleks oleks tulnud valimistel saada vähemalt üks koht rohkem volikogus, mis oleks käivitanud koalitsioonikõnelused.
Pärast valimisi loobus Tallinna opositsioon läbirääkimisest võimuliidu üle, lastes käest veel ühe võimaluse Tallinna meediapoliitikat mõjutada.
Sellises olukorras ei ole muud teha kui tõdeda, et järgmine võimalus on nelja aasta pärast, ning ma tõesti soovitan järgmisteks valimisteks tõsisemalt valmistuda.
Kas Keskerakond sai kohalikel valimistel tänu PBK-le teiste ees eelise? Mõistagi iga mainimine meedias suurendab poliitiku tuntust ja aitab kaasa valimisedu saavutamisel. Samuti nagu poliitiku esinemine mistahes muus meediakanalis seoses tema tööga.
Tõestamaks, et PBK tegi valimistulemuse, on tuginetud Oleg Samorodni kogutud andmetele, kuid neist on tehtud läbivalt meelevaldseid järeldusi. Toon näite: Samorodni on juhtinud tähelepanu, et 2013. aasta valimiste eel näidati PBKs väga palju Savisaart ja Ivanovat ja nad said ka palju hääli. 2017. aastal enam ei näidatud ja mõlema poliitiku tulemused olid palju kehvemad. Kas PBK mõju?
Neli aastat tagasi oli Savisaar Tallinna linnapea ja Ivanova suurima venekeelsete elanike arvuga Lasnamäe linnaosa vanem. Viimaste valimiste eelseks ajaks oli Savisaar linnapea ametist kõrvaldatud ning Ivanova töösuhe linnaga lõppenud seoses sellega, et ta on riigikogu liige. Kindlasti mõjutas see asjaolu nii nende valimistulemust kui ka linna saadetes kajastamist.
Ja tuletage meelde, et kogu valimiste-eelse aja figureerisid ja domineerisid eraldiseisvat võimuliitu loonud Savisaar, Ivanova ja Toom nii eesti- kui venekeelses meedias väga võimsalt. Nad said rääkida ise ja neist räägiti väga palju. Küllap probleem oli siiski sisulises sõnumis.
Ma mõistan, et Tallinna opositsioonierakonnad soovivad tagantjärele seletada oma kaotust valimistel. Süüdi on selles muidugi Keskerakond, Venemaa ja Putin. Tegelikult on süüdi Michal, Vakra ja Aeg.
Olen kindel, et ERJK alustab PBK saadete osas kindlasti menetlust. Kui see viib ettekirjutuseni, on erakonnal võimalus see kohtus vaidlustada, ja küll kohus siis kaalub seda küsimust objektiivselt.
Võin omalt poolt öelda, et minu kui ühe Tallinna linnaosa juhi jaoks on need PBK saated olnud heaks tööriistaks, mida kasutada kohaliku venekeelse kogukonna kaasamisel.
Lisama peab sedagi, et sedavõrd hüsteeriline poleemika PBK ümber on suures osas ka parempoolse poliitilise eliidi valimiskampaania osa ja soov positsioonerida end eestimeelse ning Keskerakonda venemeelse jõuna.
Keskerakonna venemeelsus on narratiiv, mida eestlastele müüakse lootuses, et see aitab riigikogu valimistel Reformierakonna tagasi võimule. Mingit tõde selles ei ole.