Marko Mihkelson: kuidas võiks Eesti paremini kaubelda?

Vaja on uut ja toimivat strateegiat Eesti kaubandushuvide kaitsmisel, kirjutab riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Eesti on üks avatuma majandusega riike maailmas. Me kaupleme enam kui 170 riigiga, käime viisavabalt 165 riigis ja meie väliskaubanduse käive on üle 150 protsendi SKTst. Ekspordi edukusest sõltub seejuures vähemalt 300 000 töökohta, seega on väliskaubandus Eesti inimeste heaolu oluline mõjutaja. See on väikeriigile päris hea tulemus, kuid saab veelgi paremini. Selleks on vaja selgemat poliitilist juhtimist ja ühiseid eesmärke.

Viimastel aastatel võib Eestis märgata kahte trendi. Samal ajal, kui väliskaubanduse käive lööb rekordeid, väheneb meie ekspordi ühikuhind. Kui alates 2010. aastast on ekspordiühiku lisandväärtus kasvanud Eestis 6,6 protsenti, siis samal ajal on näiteks Euroopa Liidu keskmine näitaja suurenenud 11,4 protsenti. Vahe Euroopa Liidu keskmisega on suurenenud meie kahjuks viimased neli aastat. Kui siia lisada kasvavad sisendihinnad ja tööjõu kulude kasv, siis meie eksportijate rahvusvaheline konkurentsivõime paraku väheneb.

Ettevõtjad ise tunnistavad, et neil napib edukamaks eksportimiseks kogemusi ja kontaktvõrgustikku rahvusvaheliseks turunduseks ja müügiks. Lisandväärtuse kasvu tagaks aga väärtusahelal kõrgemale keskendumine. Eestis on ekspordis siiani põhirõhk tootmisel, vähem aga innovatsioonil, disainil ja müügil.

Teine miinustrend on otseste välisinvesteeringute püsiv madalseis. Eesti Panga andmetel on alates taasiseseisvumisest meile tehtud välisinvesteeringuid umbes 20 miljardi euro ulatuses. Kriisieelsetel aastatel oli Eesti välisinvesteeringute näitaja poolest inimese kohta maailmas esirinnas. Praegu meil nii hästi enam ei lähe.

Viimastel aastatel on Eesti võimekus otseseid välisinvesteeringuid ligi meelitada tunduvalt vähenenud. Protsendi järgi SKTst oleme kriisijärgsetel aastatel suutnud Eestisse uusi investeeringuid tuua aina vähem. 2016. aastal oli see näitaja vaid üks protsent SKTst. Samal ajal oli meie keskmine võimekus ajavahemikus 2003–2009 üle viie protsendi SKTst aastas.

Välisinvesteeringuid piirab eeskätt tööjõu vähesus, energia kõrge hind ja vähene paindlikkus investoritele niinimetatud rätsepalahenduste pakkumisel. Arvatust väiksemat rolli mängib Eesti julgeolekukeskkond, kuid selle mõju ei tohi samas ka alahinnata.

Eelnevat arvestades tuleb rõhutada, et kogu maailmamajandus on eriti kriisi järel muutunud üha konkurentsitihedamaks ning innovatsiooni ja uute tehnoloogiate võidukäik muudab tuntavalt nii töö kui ka tootmise põhialuseid. Seetõttu on just praegu õige hetk küsida, mida saaks Eesti eeskätt poliitilisel tasandil muuta, et võiksime riigi edukusele nii suurt mõju avaldavas valdkonnas olla märgatavalt ambitsioonikamad ja edukamad.

Läinud aasta detsembri lõpul ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Urve Palo allkirjastatud äridiplomaatia strateegias tõdetakse: «Oluliseks arenguvõimaluseks on välisturgudega tegelevate ametkondade suurem omavaheline koordinatsioon ja keskse vastutaja määramine. See tähendab, et puudu on olnud olnud selgelt defineeritud ja mõõdetav eesmärk, samuti tuleks täpselt fikseerida raamistik, mis neid seatud eesmärke kõige paremini aitavad realiseerida, see tähendab missugune oleks optimaalne äridiplomaatiat teostavate organisatsioonide omavaheline koordinatsioon ja rollijaotus.»

Täpselt samale seisukohale on jõudnud ka riigikogu väliskomisjon, kes viimase aasta jooksul korraldas kuulamised Eesti väliskaubanduse ja rahvusvahelise konkurentsivõime kitsaskohtade selgitamiseks. Lisaks poliitilise vastutaja puudumisele on strateegiline visioon olnud hägus või muutlik (mõtleme kasvõi valitsuse otsustamatusele seoses Dubai EXPO-l osalemise või osalemata jätmisega), väliskaubanduses osalevate üksuste (EAS, välisministeerium, MKM jt) eesmärgid erinevad ning infokorje ei jõua poliitilise otsustustasandini. 

Milline oleks siin lahendus? Äridiplomaatia strateegia pakub välja konkreetsed eesmärgid (välisinvesteeringud tasemele kolm protsenti SKTst ja ekspordi lisandväärtuse ennaktempos kasv  võrreldes Euroopa Liidu keskmisega) ning peaministri juures tegutseva majandusarengu komisjoni tööpõhimõtte, kuid jätab vastuseta peamise küsimuse – poliitilise vastutaja ja täpsema rollijaotuse.

Eesti ei peaks siin mitte jalgratast leiutama, vaid järgima maailmakaubanduses edukate ja meiega sarnaste riikide kogemust. Tooksin siin esile näiteks Hollandi (maailma kaheksas kaubandusriik), Belgia, Soome ja Rootsi. Kõigis nendes riikides on peamine väliskaubanduse eest vastutaja välisministeerium, kus lisaks välisministrile on ametis ka väliskaubanduse eest vastutav minister. Sama mudel sobiks hästi ka Eestile.

Praegu on Eesti olukorras, kus ekspordihuvide ja välisinvesteeringute meelitamise eest ei vastuta valitsuses oma põhitöös otseselt mitte keegi. Nii pole imestada, et eesmärkide ja rollijaotuste koordineerimine mitme ministeeriumi ja ametkonna vahel on ebatõhus. Samas on see riigile strateegilise tähtsusega valdkond, kus peab toimima pidev poliitiline juhtimine ja professionaalne ametkondlik tugiteenus.

Sarnaselt Hollandi või Soomega võiks väliskaubandusminister meil vastutada ka arengukoostöö eest. Need on meie välispoliitikas mõlemad väga olulised ja sageli omavahel kattuvad suunad. Selline samm tugevdaks ja motiveeriks laiemalt meie välisteenistust ja  survestaks välisesinduste võrgustikku senisest tulemuslikumalt rakendama Eesti majandushuvide kaitsmisele.

Äridiplomaatia strateegia nendib õigustatult, et «pikemas perspektiivis on vajalik äridiplomaatiale suunatud ressursside suurendamine nii täiendavate inimeste kui rahaliste vahendite näol». Tegelikult on see möödapääsmatu juba praegu, sest näiteks EASi välisesindused elavad üksnes tänu Euroopa Liidu abile. See raha aga peagi väheneb või lõpeb koguni otsa. Siit tekib veel ka küsimus, kas EASi välistegevusega seotud üksused võiks hoopiski eraldada näiteks omaette väliskaubandusagentuuriks.

Uus ja selgem rollijaotus Eesti kaubandushuvide edendamisel võimaldaks paremini planeerida kogu tegevusahelat rahvusvahelisest kaubanduslepete maailmast kuni tinglikult TEAM ESTONIA üksiksammudeni välja.