Iseäraniks nooruse kergemeeles ja purjuspääga, harvemini muudel põhjustel, sünnib seda, et avalikkudes kohtades, kus hulk inimesi kokku tuleb, rahurikkumisi tehtakse. Niisuguse süütegemise pääle paneb aga seadus õige rasked nuhtlused, mida siin lühedalt nimetame.
Postimees 1890. aastal: valejuttude levitaja läheb 15 päevaks trellide taha!
Paragrahv 35 rahukohtumõistjatest pääle pandavate nuhtluste seaduses ütleb, et kes vaga olekut kirikus, kabelis ehk muus palvemajas kisa ja kära tegemise ehk inetute tegude läbi rikub, sattub aresti (vangistuse) all kuni ühe kuuni ehk rahatrahvi alla saja rublani. Järgmine paragrahv määrab arresti 15 päevani ehk 50 rublani trahvi ka nendelegi, kes väljaspool kirikut kära ehk kõlbmata tegusid teevad, mille läbi jumalateenistus rikutud saab. Sellesama trahvi alla langevad ka need, kes kiriklikkude rongide või pidurongide käikusid rikuvad ehk eksitavad.
Paragrahv 37 säälsamas ütleb, et kui keegi valejuttusid välja laotab, mis küll politikasse ei käi, aga rahutust äratab, või üleüldist asjata kartust ning hirmu sünnitab hädakella löömise läbi ehk muul kombel, see langeb arresti alla 15 päevani, ehk rahatrahvi alla 50 rublani. Järgmine paragrahv ütleb, et kes avalikul kohal riidleb, kakleb, rusikat pruugib ehk muul viisil möllab, langeb arresti alla 7 päevani ehk rahatrahvi alla 25 rublani. 16.01.1890