Jaanika Jelistratov: Eesti 100. sünnipäevaks tervemad ja õnnelikumad töötajad

Jaanika Jelistratov

FOTO: Erakogu

Meie tervis on meie kalleim vara, ilma milleta ei tee midagi, kirjutab Jaanika Jelistratov.

Aastat 2016 nimetas tööinspektsioon selle kümnendi tööõnnetusterohkeimaks – üle 5000 tööõnnetuse. Praegu pole teada, mis seis oli 2017. aastal, aga ega midagi ilmselt hõisata pole. Kui teeme siin Eesti 100. sünnipäevaks kingitusi, siis üks kingitus võiks olla Eestile tervemad ja õnnelikumad töötajad, millest võidavad kõik – töötaja, tööandja ja riik. Kõik saavad oma panuse anda selleks, et see eesmärk saaks täidetud.

Tööl viibime suurema osa oma ärkveloleku ajast, mistõttu on ohutu ja tervist säästev töökeskkond ülioluline tervise hoidmisel.

Paraku näib töötervishoid ja tööohutus tööandjatele ja ka töötajatele justkui üks tüütu kohustus, millega tahetakse kiusata nii tööandjaid kui töötajaid. Ei nähta seda kasu, mida võib üks terve töötaja tuua tööandjale. Tegelikult on asi väga lihtne: terved töötajad teevad tulemuslikumat tööd, mis kajastub ettevõtte majandustulemustes, mis omakorda võimaldab töötajatele paremat tasu maksta.

Tööandja vajab töötajaid, kes teevad tema heaks head tööd ja töötajad vajavad tööandjat, kes aitab neil leiva lauale tuua. Tööandja huvi on, et töötaja kogu tähelepanu ja energia oleks suunatud töö tegemisele. Töötajal on kohustus tegeleda tööajal tööülesannete täitmisega. Kui töötajal töö käigus jääb selg haigeks või on valgust vähe, siis on ju eeldatav, et töötaja ei panusta 100 protsenti tööle. Ta kulutab aega, et leida lahendusi paremaks töötegemiseks (sätib asendit, otsib teist tooli, sätib valgustit ja nii edasi). Kui töökorralduses või töökeskkonnas muutusi ei tule, siis võivad juhtuda tööõnnetused või arenevad välja kutsehaigused. Lahendus ei ole taoliste töötaja lahtilaskmine tervisest tingitud põhjustel. Uue töötaja leidmine ja väljaõpetamine on kulukas ning võib kaasa tuua endaga ka teenuse/toote kvaliteedi languse. Töötajate vahetumine ei mõju ka ettevõtte mainele väga hästi.

Lahendus on pidevalt panustada töökeskkonda ja töötajate heaolusse – teha regulaarseid töökeskkonna sisekontrolle, et leida murekohad, mis võivad töötaja tervist mõjutada; vahetada välja kulunud töövahendid; koolitada ja juhendada töötajat olema terviseteadlikum jne.

Loomulikult on oma roll ka töötajal endal, kellel peaks endal olema samuti huvi püsida terve. Uuringud näitavad, et eestlaste eluiga tõuseb, kuid tervelt elatud aastate arv väheneb. See tähendab, et oma elu viimased kümnendid veedame me mööda arste käies või lausa haigevoodis. Oluline on hakata juba täna oma tervise eest hoolitsema ja seda ka tööl olles – jälgige toitumist, tehke puhkepause, töötage ergonoomiliselt õiges tööasendis ja nii edasi. Kunagi pole liiga hilja, et sellega alustada.

Suur roll on ka riigil, kes loob süsteemid, kuidas toimub töötervishoiu ja tööohutuse korraldamine ettevõtetes. Tänase probleemina võib muu hulgas välja tuua mikro- ja väikeettevõtete halduskoormuse töötervishoiu ja tööohutuse korraldamisel. Oluline oleks motiveerida ja lihtsustada tööandjal töökeskkonda panustamist.

Kokkuvõteks on igaühel oma roll, et eestlased oleksid terved ja teeksid head tööd. Meie tervis on meie kalleim vara, ilma milleta ei tee midagi. Seega riik loogu mõistlikud süsteemid, tööandjad panustagu töökeskkonda ja, töötajad, hoolige oma tervisest ka töökohal. Nii saame koos Eestiga pidutseda sel aastal ja ka kõik järgnevad aastad.


Jaanika Jelistratov on töötervishoiu ja tööohutusega tegeleva ettevõtte Riskianalüüs OÜ juhatuse liige, samas valdkonnas tegutseva idufirma VITS ehk Virtuaalne töökeskkonnaspetsialist juhatuse liige ja MTÜ Tööohutuse Ühing asutaja.

Tagasi üles