Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Juhtkiri: vankumatut isamaalist meelt, strateegilised kommunikaatorid!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eesti lipp.
Eesti lipp. Foto: SCANPIX

Eesti riigi strateegilise kommunikatsiooni võimekus peab kasvama ja kui riigikantseleis õnnestub parteiliste mõjutusteta kokku panna selline meeskond ja selliste ülesannetega, nagu riigiametnik Martin Jaško tänase lehe loos kirjeldab, siis soovime neile tuult tiibadesse ja vankumatut isamaalist meelt.

Pikalt küpsetatud plaani järgi tekib Eestile juurde senisest suurem maailma meedias toimuva jälgimise, vastusõnumite edastamise ja kriiside lahendamise võime. Teame hästi, et infosõja rünnakuid tuleb ette paljudes valdkondades. Olgu siin üheks näiteks kasvõi laste hooldusõigusega seotud propagandarünnakud, mida mitmed me liitlasriigid on kogenud, või ka meile endile liigagi hästi tuntud punamonumentide temaatika.

On selge, et koordineeritud rünnakud tuleb kõigepealt ära tunda. Ühelt poolt on interneti ja sotsiaalmeedia tõttu ühiskonda destabiliseerivate libauudiste levitamine muutunud lihtsamaks ja kiiremaks. Teisalt muudab suurandmete analüüs seda valdava analüütiku kiiremaks ja võimsamaks «nõiaks», kui on rünnakute äratundjad olnud iial varem. Samas peab olema võimekus vastata sellistele rünnakutele adekvaatselt, edastades tõele vastavat ja Eesti riigi kui organisatsiooni huvidest lähtuvat informatsiooni.

Muidugi, andekad ja pühendunud inimesed suudavad palju teha ka n-ö põlveotsas leiutatud lahendustega, kui peaks puhkema mõni kriis. Üldreeglina on aga selge – selleks, et kriisi puhkedes infokanaleid edukalt ära kasutada, peab sul olemas olema varem loodud usaldusvõrgustik. Sellepärast on juttu ka suhete loomisest ja nende hoidmisest Eestist huvitatud välisajakirjanike ja mõttekodadega.

Aasta tagasi kirjutasime juhtkirja «Euroopa ärkab ja märkab Kremli infosõda» (PM 5.01.2017). Nõnda on ka läinud nii asjatundjate töö kui poliitiliste otsustajate tasandil – Euroopa riigid teavad, oskavad ja julgevad praegu rohkem kui aasta eest.

Paranoiliseks muudab meid siiski teadmine, kui väga sügelevad keskerakondlikud näpud kusagil raha ja võimu nähes. Nende käitumismuster puudutab just kommunikatsiooni ja meedia valdkonda.

Ja justkui oleks kõigist varasematest sigadustest veel vähe, ilmutavad nad üha uusi hobuse unenägusid. Eile nägi kõigi Tallinna maksumaksjate raha eest trükitavas lehes Stolitsa ilmavalgust keskerakondlase, Lasnamäe linnaosa vanema Maria Jufereva üleskutse, et kuna vaba ajakirjandus ei kiida keskerakondlikku valitsust piisavalt, siis peaks iga Eesti elaniku postkasti potsatama selline leht, kus ainult valitsust kiidetaksegi.

Niisuguste idamaistele despootiatele omaste tungide väljendamine valitsuserakonna poliitiku poolt on kurb ja piinlik.

Eesti riigi huvidest lähtuva infotegevuse ja ühe erakonna slikerdamise vahel peab olema kindlasti usaldusväärne tulemüür.

Tagasi üles