/nginx/o/2011/05/13/581676t1h58be.jpg)
Baski jalgpalli lipulaev Bilbao Athletic on antiglobaliseerumise musternäide, sest kasutab sportliku ja majandusliku loogika vastaselt ainult baski rahvusest mängijaid. 25. mail eestlastega Lilleküla staadionil kohtuvatele baskidele on au ja identiteet võidust tähtsamad, kirjutab jalgpalliloolane Indrek Schwede.
Kalevi Wiik on kirjutanud, et oletatavasti kuulusid baski ja soome-ugri keeled aastal 5500 eKr indoeuroopa keele kõrval meie mandri kolme tänapäeval identifitseeritud põhikeele hulka. Sealjuures kõneldi soome-ugri keeli mitte ainult praeguse Venemaa avarustel, vaid ka terves Skandinaavias, Põhja-Euroopas ja isegi Briti saarte idaosas.
Baski keel laiutas aga lisaks praegusele Põhja-Hispaaniale üle terve Prantsusmaa ja pisut kaugemalegi. Hiljem surus lõunast pealetungiv indoeuroopa keel baski ja soome-ugri keeled Euroopa äärealadele.
Geneetilised uuringud näitavad, et ehkki lätlased ja leedulased on eestlaste geneetilised sugulased, on nende keelelisteks hõimlasteks hoopis venelased, valgevenelased ja poolakad.
See (ja muu hulgas mitmed läänemeresoome päritolu kohanimed Lätis-Leedus) annab aluse arvata, et nende kahe balti rahva esivanemad hülgasid soome-ugri keele. Indoeuroopa keele mõjul kujunes välja kaks balti keelt. Keelevahetusprotsess peatus piltlikult väljendudes Eesti piiril. Keelevahetusele tõrkusid vastu ka baskid.
Baskide sügav jälg jalgpalliajaloos
Kolm tänapäeva Baskimaa seitsmest provintsist paiknevad Lõuna-Prantsusmaal (nn põhjaosa ehk Iparralde) ja neli Põhja-Hispaanias (lõunaosa ehk Hegoalde). Iparralde on kaotanud palju oma kultuurilisest identiteedist pärast Suurt Prantsuse revolutsiooni 1789. Hegoaldes kuuluvad administratiivselt Baskimaa alla kolm provintsi, kus elab üle kahe miljoni elaniku.
Baski keelt kõneleb neist kolmandik. Neljandale provintsile – Navarrale –, Baski autonoomia ei laiene: baske elab vaid regiooni põhjaosas ja kultuuriliselt ei kuulu lõunaosa Baskimaa alla. Küll aga seob neid nelja provintsi jalgpall.
Sada aastat tagasi olid baskid Hispaania juhtiv vutietnos. Hispaania koondise kõigi aegade esimese kohtumise eel (1920. aasta Antwerpeni olümpial) nõudsid baskid, et algkoosseisu kuuluksid ainult nemad.
Sealsamas sündis tänaseni käibel olev termin furia espanola, mis sai alguse baskide britilikust mängustiilist. Hiljem iseloomustati selle väljendiga olukordi, kui hispaanlased suutsid endast tehniliselt osavamaid vastaseid agressiivsuse abil maha suruda.
Termin sündis mängus Rootsi vastu, kui kohtumise lõpetas seitse rootslast ja kaheksa hispaanlast, ülejäänud vaatasid lõpuminuteid vigastatuna kõrvalt või olid toimetatud haiglasse.
Võiduvärava lõi aga Hispaania ekspeaministri (1996–2004) Jose Maria Aznari vanavanaisa Txomin Aceda. Furia espanola iroonia seisneb selles, et väljendi sünnipäeval oli väljakul üheksa baski ja kaks katalaani ning koondise 21 mängijast polnud ainsatki Kastiiliast (ega Madridist).
Baskide jälg Hispaania jalgpalliajaloos on sügav. Nende käes on palju rekordeid, tänini antakse La Liga (Hispaania meistrisari) parimale väravakütile Pichichi (baski keeles Pitxitxi) nime kandev auhind – tegu on 20. sajandi alguse baski jalgpalluriga.
Praegu kuulub La Ligasse kolm Baski klubi, kellest Bilbao Athletic on ainus Madridi Reali ja FC Barcelona kõrval, mis pole kunagi meistrisarjast välja kukkunud. Kaheksa meistritiitli kõrval (neljas näitaja Hispaania tšempionaadi ajaloos) on võidetud 24 kuningriigi karikat – enamat (25) on suutnud üksnes Barcelona.
Unikaalseks teeb Bilbao Athleticu aga asjaolu, et alates 1919. aastast on kasutatud ainult Baskimaal sündinud baski rahvusest jalgpallureid (sel reeglil on olnud ka erandeid). 2001. aastal sõnastati see põhimõte nn DENA plaanis. Tõsi, kaks DENA mängijatevaliku punkti lähevad omavahel vastuollu ja lisaks sellele on hüljatud senine printsiip, mille kohaselt Athleticus tohivad mängida ainult Baskimaal sündinud pallurid.
Esimese pügala järgi tohivad Bilbao esiklubisse kuuluda Athleticu ja temaga kokkulepet omavate teiste Baskimaa klubide noorteakadeemia kasvandikud. Seega pole enam oluline mängija rahvus. Samas välistab selline sõnastus koostöö teiste Baski eliitklubide, eelkõige San Sebastiani Real Sociedadiga.
Teine punkt võetakse appi siis, kui esimene ei anna piisavalt häid pallureid: siis tohib esindusmeeskonda võtta mängijaid ka nendest Baski klubidest, millega Athleticul pole kokkulepet.
Aga sel juhul peab pallur olema tingimata baski rahvusest. See annab Athleticule võimaluse tõmmata endale ka Real Sociedadi noorteakadeemia kasvandikke, mis pole kahe klubi suhteid just soojendanud.
Real Sociedad loobus ainult baski rahvusest pallurite kasutamisest üheksakümnendatel, kuid näitas siiski tõrksust keskvõimu ja hispaanluse suhtes: meeskond koosnes baskidest ja välismaalastest, meeskonda ei võetud mängijaid teistest Hispaania regioonidest. See tava murti 2002. aastal, kui klubiga liitus noor kaitsja Boris.
Athletic, mitte Atletico
Läbi oma ajaloo on baskide klubid ja eelkõige Bilbao Athletic sümboliseerinud lepitamatut vastuseisu Madridi keskvõimule. Klubi asutasid 1898. aastal inglise tudengid. Baskid on uhkusega kandnud oma klubi inglispärast nimekuju Athletic. Franco diktatuuri ajal muudeti see hispaaniapäraseks – Atletico –, kuid baskid taastasid selle esimesel võimalusel.
Kuigi Athletic ja Real Sociedad on vihased rivaalid, on nad demonstreerinud ka üksmeelt. Aasta pärast Franco surma (1975) toodi ühiselt välja Baski lipp (ikurrina), mis legaliseeriti poolteist kuud hiljem. Koos FC Barcelonat toetavate katalaanidega ollakse igal ajal valmis välja vilistama Hispaania riikluse sümboleid.
Tänapäeva jalgpallis, kus suurklubid võivad üles rivistada igas maailma nurgas kasvanud superstaare, peetakse Bilbao Athleticut tema ainult-baskid-mängijavaliku tõttu antiglobaliseerumise musternäidiseks.
Athletic on vabast tahtest piiranud oma saavutusvõimet ning keeldunud kaasaja reeglite ja vabadustega kaasa minemast. Viimati võideti Hispaania meistri tiitel aastal 1984. See põikpäisus on pälvinud välismaailma tähelepanu ja paljude üleilmastumise vastaste imetluse.
Samas ei esinda Bilbao Athletic kõiki baske. Seda peavad läbinisti omaks üksnes Vizcaya provintsi elanikud. Teiste provintside baskid on koondunud oma klubide taha: Gipuzcoa toetab Real Sociedadi, Alava Alavesi ning Navarra Osasunat.
See-eest on Vizcaya sees toetus oma esindusmeeskonnale täielik. Athleticu selja taha on koondunud nii rahvuslased kui ka mitterahvuslased. Viimased toetavad nurinata ka meeskonna värbamispoliitikat. 76 protsenti klubi liikmetest (Athleticu omanikeks on 36 000 klubi liiget) on nõus pigem meistrisarjast välja kukkuma kui muutma mängijavaliku põhimõtet.
Hiljuti tehtud küsitluse järgi toetas siiski 58 protsenti klubi liikmetest mõtet, et Athleticus võiksid mängida väljaspool emamaad sündinud baskid (vastu oli 20 protsenti).
Poliitiline spekter Bilbaos ja Vizcayas tervikuna on kirev ja kirglik, kuid mahub täies üksmeeles 1913. aastal ehitatud San Mamesile, Athleticu kodustaadionile, mille hüüdnimeks on La Cathedral. Ühelgi poliitilisel jõul pole läinud korda klubi oma käpa alla saada.
Aga see ei tähenda, et tribüünidel poliitika ei kajastuks. Läbi aegade on San Mames olnud paik, kus on väljendatud oma vastumeelsust Madridis paikneva keskvõimu suhtes. Praegu kasutavad paljud La Cathedrali poliitiliste avalduste tegemiseks. Näiteks et aidata baski terroriorganisatsiooni ETA liikmetest vangi langenud sõpru ja tuttavaid tuua kodupaiga vanglasse, kus neid oleks lihtsam külastada.
Sarnaselt Bilbao Athleticuga, kus mängijate valikul ei kehti esimeses järjekorras mitte rahvus-, vaid paikkondlik printsiip, pole ETA ega radikaalsed parteid tõkestanud mitte-baski päritolu inimeste vastuvõtmist oma ridadesse. Peamine on asjaolu, et jagataks nende organisatsioonide vaateid.
Ka Eesti eristub kangekaelsusega
Mitmed uurijad on siiski viidanud, et Athletic on läbi oma 113-aastase ajaloo seisnud väga lähedal 1995. aastal asutatud rahvusparteile Partido Nacionalista Vasca (PNV), mille peamised toetajad algusaegadel olid tervet Baski majandust kontrollivad väikeärimehed ja ettevõtjad, kelle rahalisel toel ehitati ka San Mames. Athleticu hoiakutes on nähtud PNV mõju ja arvatud, et just jalgpalli abil on PNV oma ideaale tutvustanud immigrantidele.
Pärast Franco surma on Bilbaos toimunud hulgaliselt poliitilisi demonstratsioone, kuid ükski neist ei ole suutnud tänavaile tuua nii palju rahvast nagu Athleticu meistritiitlid 1983. ja 1984. aastal, mil suudeti võita ka Hispaania karikas. Ligi 300 000 inimest – iga kolmas provintsi elanik – palistas 16 kilomeetri pikkust jõeäärset Biskaia lahest kuni Bilbao raekojani, kui mängijad lahtisel laeval liikudes rahvast tervitasid.
Bilbao Athleticu ainult-baskid-mängijavalikut on võrreldud ka kohaliku toidu propageerimise kampaaniaga – mõlemad lähevad vastuollu üleilmastumisega. Samas on tõdetud, et Athleticule pole tähtis võit iga hinna eest ja olulisem kui võit väljakul on võit tribüünil, kus kõige tähtsam on au ja identiteet.
1998. aastal, Bilbao Athleticu 100. sünnipäeval, lausus klubi president Jose Maria Arrate muu hulgas: «Me näeme endid maailma jalgpallis unikaalseina ja see määratleb meie identiteedi. Me ei arva, et oleme paremad või halvemad kui teised, me oleme üksnes erinevad.
Soovime, et meie maa pojad esindaks meie klubi, ja seda soovides oleme ühtsed sportlikus, mitte majanduslikus mõttes. Soovime vormida oma mängijatest mehi, mitte jalgpallureid, ja iga kord, kui mängija cantera’st (baski klubide noorteakadeemiast – I. S.) teeb debüüdi [esindusmeeskonnas], tunneme, et oleme täitnud eesmärgi, mis on kooskõlas meie [klubi] asutajate ja esiisade ilmavaatega.»
Maailma jalgpallis on ütlus: «Sa võid vahetada oma naist, autot, töökohta ja isegi sugu, aga sa ei saa kunagi vahetada oma meeskonda [keda sa toetad].»
Ühegi teise klubi kohta ei sobi need sõnad paremini kui Bilbao Athleticu puhul. Võib-olla ei peagi imestama, kuidas on baskid, keda on nimetatud ka Euroopa aborigeenideks ja suursugusteks barbariteks, Euroopa rahvaste ühiskodus püsima jäänud ja suutnud isegi oma keele säilitada.
Ka eestlastel on lootust: kui me suutsime sajandeid tagasi oma lõunapiiril peatada indoeuroopa keele pealetungi, peab meiski olema baskidele omast põikpäisust, et jääda ellu üleilmastumise tõmbetuultes.