Marika Kirch: rohkem teenivad pensionärid ärgu virisegu (19)

Marika Kirch
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pensionärid
Pensionärid Foto: Liis Treimann

Töötav pensionär on samasugune inimene kui iga teine töötaja. Kui saab suurema sissetuleku, siis maksab ka rohkem või täpsemalt, kirjutab pensionär Marika Kirch.

Kära selle ümber, et pensionäre kooritakse koletul kombel on tõusnud taevani selle tõttu, et opositsioonierakonnad ei suuda välja mõelda asjalikke sisulise arutelu teemasid.

Sama hambutu on koalitsiooni argumentatsioon selle kohta, miks töötavatel kõrgepalgalistel pensionäridel võib tulumaksuvabastus olla väiksem või üldse puududa. Kohatu ja naiivne tundus riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liikme Kalvi Kõva vabandus nende pensionäride ees, kes antud olukorras kaotasid mõnikümmend eurot. Kuidas küll ei osata oma maksupoliitilisi samme sisuliselt põhjendada? Vabandada saab kogemata juhtunud asjade pärast – kas see maksumuudatus juhtus siis kogemata?

Väidetavalt on osa pensionäre seoses selle aasta maksumuudatustega kaotanud oma sissetulekus.

Tahaks toonitada, et need, kes on kaotanud mõnikümmend eurot kuus, ei ole pensionist elatuvad pensionärid, vaid on kõrgepalgalised töötajad, kes on õigustatud saama ka pensioni, kuna on tahes-tahtmata jõudnud vastavasse vanusegruppi.

Oleks väga huvitav teada, kes tegelikult on need pensionärid, kes praegu tõstavad kisa. Mulle tundub, et need saavad olla peamiselt vanemaealised kõrgelt makstud riigiametnikud, advokaadid, võib-olla juhatuse liikmed või need, kes saavad suuri dividende, endised riigikoguliikmed ja teised eripensionite saajad. Võib-olla on nende hulgas ka mõne ettevõtte või kooli direktor. 

Seega – need, kes ei saanud kasu tulumaksuvaba miinimumi suurendamisest, ei ole mitte vaesed pensionärid, vaid kõrgepalgalised töötajad, kes tänu oma vanusele kvalifitseeruvad ka pensionäriks.

Makstav riiklik pension on solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse korral, mida makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest. Nii ütleb seadus.

Põhimõtteliselt on pension solidaarne elatisraha neile, kes vanuse pärast ei saa töötada.

Töötav pensionär on samasugune inimene kui iga teine töötaja. Kui saab suurema sissetuleku, siis maksab ka rohkem või täpsemalt – ei saa nii palju soodustust kui väiksema sissetulekuga inimene.

Ka näiteks Soome riiklik pensionisüsteem lähtub elanike sissetulekute ühtlustamise põhimõttest, kuigi seal on see korraldatud hoopis teisiti.

See, et meil on elanikkonna gruppide tulu ümberjaotamiseks kehtestatud astmed just tulumaksuvabastusest lähtuvalt ja mitte nii, et maksumäär sõltuks maksustatava tulu suurusest, nagu enamikus arenenud riikides, on muidugi pehmelt öeldes omapärane. Miks nii on kujunenud, seda tuleks küsida neilt erakondadelt, kes kardavad astmelise tulumaksu põhimõtet nagu vanakuri välku.

Väidetavalt on kogu maksumuudatus ellu kutsutud solidaarsuse suurendamiseks ühiskonnas. Iseasi on aga see, kas minister Jevgeni Ossinovski panus üldisesse solidaarsuse kasvu peaks ikka olema väiksem kui mõne töötava pensionäri (kuigi kõrgepalgalise) oma. Siin on ka asi põhimõttes, mitte konkreetsetes summades.

Kommentaarid (19)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles