Evelyn Kaldoja.

FOTO: Postimees

Kui kõik räägivad, kuidas Visegrádi riigid on ELi pagulaskvootide küsimuses tõrkunud, siis vähem teatakse, et samad maad on andnud miljoneid eurosid iraagi ja süüria kristlaste koolidele ja haiglatele. Ja omakorda mitte kõik teadjad ei pea seda heaks suunaks. Ei kristlikust, praktilisest ega abisaajate perspektiivist.

Esiteks, valik toetada vähemusgruppi suures kriisis on emotsiooniotsus. Aga kui palju on selles Samaaria mehe vaimu? On ju nii teine kristlane, moslem kui ka ateist Jumala lapsed, kelle elu on hindamatu.

Teiseks, vaadates kaosekoldeid lõunas, tasuks ehk olla pragmaatilisem. Kainelt kaaludes, et abisaanuid oleks võimalikult palju. Ja mis seal salata, püüdes vähendada tõenäosust, et «seal» toimuv kasvaks nii üle käte, et hakkab meie elu mõjutama.

Kolmandaks, sümpaatsemaid toetades tekitad teiste kohalike seas kadedust, mis võib tuua soovimatuid tagajärgi abistatutele.

Aga ikkagi väärib Visegrád oma Lähis-Itta läkitatud abi eest kiitust. Nad ei ole pelgalt tõrkunud, vaid otsinud alternatiivset lahendust, mida pagulusallikate kuivendamiseks teha.

Riigi tasemel koostöö Süüriaga on välistatud. Ja ka Iraagi valitsus ilmselt väärib oma kohta korruptsioonitaju indeksis. Kes oleks neil maadel veel kindlam partner kui kirik, kellel nii selge legitiimsus kohalikus kogukonnas kui ka 2000 aastat hariduse ja sotsiaaltööga tegelemise kogemust?

Pealegi on riigil lihtsam välisabi anda, kui rahvas seda toetab. Nii nagu eestlased mõistavad paremini ukrainlaste aitamist, on poola kirikulisele lihtsam selgitada, miks murdosa tema maksudest läheb süüria kirikulisele. Üksikute mitte väga rikaste riikide spetsiifilised valikud ei kõiguta tegelikult suurt paati – ei ÜRO ega ELi programme. Aga nad võivad tuua muutusi väiksemates kogukondades ning nii nähtav areng kui ka südamest tuntav solidaarsus aitavad andjamaal toetust jätkata.

Samuti on Visegrádile kasulik proovida teha asju omast tarkusest – saadud õppetunnid kinnistuvad paremini kui lääne teoreetiline jutt. Näiteks Tšehhi sai hea kogemuse, kui proovis protestiks otse Lähis-Idast omal käel kristlastest pagulasi tuua. Neil oli plaan enda juurde kolida 153 süüria ja iraagi kristlast. Projekt lõpetati 89. saabunu juures.

Selgus, et Lähis-Ida pagulaslaagrites ei ootagi ristiusulistest inglikoor, kes valmis lennukisse istuma ja Prahas uut elu alustama. Mõned neist lükkasid pakkumise tagasi juba siis, kui helgete plaanidega tšehhid neile lähenesid – nad eelistasid oodata oma regioonis võimalust koju naasta. Teised tulid Tšehhi, aga tundsid peagi tugevat tungi koju tagasi minna.

Lõplikult katkes Tšehhi valitsuse kannatus 2016. aasta aprillis. Riigipiirilt tabati 25 Lähis-Ida kristlast, kes olid talitanud täpselt samamoodi nagu nende kvootidega jaotatud moslemitest kaasmaalased mitmel pool mujal: rentinud bussi, et jõuda Saksamaal väidetavalt ootavate pudrumägede juurde.