/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2010/03/04/326326t1hd909.jpg)
Endel Püüa
Saaremaa muuseumi direktor
Kas Eesti muuseumid on 21. sajandi muuseumid?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmveerand Eesti muuseume on 21. sajandi muuseumid. Eesti muuseumides tehakse päris head tööd avalikkusega – korraldatakse üritusi ja arenenud on muuseumipedagoogika. Nii et Eesti muuseumid on muutunud atraktiivsemaks.
Samas ei pea ma õigeks, et muuseum täiesti teemapargistuks. Muuseum on ikkagi mäluasutus. See on iga muuseumi põhitegevus. Nii et vinti üle keerata ei maksa. Sest kui muuseumi «pidulisus» suureneb kontrollimatult, siis kujundab see ka külastajate suhtumist. Siis minnakse muuseumisse ainult lõbutsema ja see devalveerib muuseumide tõsiseltvõetavust.
Seda piiri on muidugi üsna raske tõmmata. Ma usun, et see võiks olla 60–70 protsenti tõsist tööd ja 30–40 protsenti kultuurihariduslikku osa.
Muuseumid jäävad siiski tõsise aluspõhjaga mäluasutusteks, kuid oma tegevuse tutvustamiseks ja populariseerimiseks peavad nad korraldama ka atraktiivseid üritusi. Oma võimalused selleks tuleb maksimaalselt ära kasutada, kuid see ei tohi saada eesmärgiks omaette.
Sirje Helme
Eesti Kunstimuuseumi peadirektor
Eesti muuseumid on väga tänapäevased, ja need, kes veel ei ole, töötavad selles suunas intensiivselt. Kõik muuseumid püüavad riiklikule rahastamisele lisaks leida ka teisi finantseerimisvõimalusi, et tänapäevasemaks muutuda.
Tegelikult pole Eesti muuseumitraditsioon olnud kunagi nii elitaarne nagu Inglismaal, Saksamaal või Prantsusmaal. Eesti muuseumide puhul tuleb pigem rääkida välisest suhtumisest. Muuseume on peetud teisejärguliseks, igavaks ja tolmuseks.
Aga see suhtumine hakkas muutuma juba enne Kumu avamist. Kindlasti tõi Kumu avamine muuseumid avalikkuse suurema tähelepanu alla.
Loomulikult peab muuseum publikuga suhtlema, kuulama inimeste mõtteid ja soove ning võimalusel nendega arvestama.
Eesti Kunstimuuseumil on suhtes avalikkusega selge prioriteet: muuseumi näitustegevus ja uurimistöö peab olema sügavalt professionaalne. Elitaarsus on vajalik eeldus iga uurimistöö juures, aga see tuleb tõlkida huvigruppidele arusaadavasse keelde, et sõnum igaüheni jõuaks.