Raivo Aeg PBKst: teavituskampaaniate ostmine mõjutuskanalilt on lühinägelik ja ohtlik

Eesti ettevõtete reklaamid PBK-s.

FOTO: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

Taavi Aasa arvamus, et PBK on lihtsalt üks Läti telekanal, on tänaseks juba ammendavalt ümber lükatud, kirjutab riigikogu julgeolekuasutuste järelvalve erikomisjoni esimees Raivo Aeg (IRL).

Meie julgeolekuasutuste ja kompetentsikeskuste analüüsid ja järeldused on ühesed. Isegi Baltic Media Alliance toob oma kodulehel välja, et PBK baseerub Venemaa telekanalile Pervõi Kanal. 

Keskerakondliku linnavalitsuse jaoks on propagandakanal kasulik, et kindlustada oma positsiooni venekeelse elanikkonna hulgas ja seda ükskõik millise hinnaga. Hiiumaal elava ajakirjaniku ja publitsisti Oleg Samordni tehtud uurimus, millest kirjutas 4. jaanuari Postimees, ei jäta ses osas kahtlusevarjugi. Keskerakond on PBK-lt saateid ostes teinud linnarahva raha eest varjamatut propagandat, et saada eeliseid valimistel. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni esindaja on öelnud, et algatab oma järgmisel istungil sel teemal ilmselt ka menetluse nii, et see lugu saab ametliku käigu. 

Taavi Aasa katsed ilmselget eitada nagu tal ikka kombeks on - meie teeme, sest tegelikult teevad teised ju ka teevad - ei kannata enam absoluutselt kriitikat. Nii väljendas ta end, kui viitas probleemile, et PBKd on kasutanud lisaks Tallinnale ka siseministeerium, sotsiaalministeerium ning ka teised riigiasutused juba aastaid. Sotsiaalkampaaniate puhul tulesurmade vähendamiseks või tööohutuse tõstmise tähtsustamiseks ei ole kasutatud avalikku raha ühe poliitilise jõu eelise saamiseks nagu seda on teinud Keskerakond Tallinnas.

Teavitus ja mõjutus

Seda öeldes ei kiida ma aga heaks ka teavituskampaaniate ostmist mõjutuskanalilt, sest see on minu arvates lühinägelik ja ohtlik. Miks? 

Igapäevane kommunikatsioon riigi või kohaliku omavalitsuse poolt tekitab inimestes harjumust saada vajalik informatsioon kindlast kanalist. See harjutab inimesi kasutama info saamiseks kanalit, mis tavaolukorras võib toimida neutraalsena, kuid mida kasutatakse mõjutustegevuseks olulistel ajahetkedel nagu valimised või ka potentsiaalsed kriisid. Nagu Postimehes avaldatud lugu Oleg Samordni uurimise kohta viitab, on tegemist täiesti ühemõtteliselt kallutatud tellimustega.

Aga mis saab siis, kui seisame taas ootamatult komplitseeritud olukorra ees nagu seda oli näiteks pronksiöö? PBK puhul ei saa me kunagi lõpuni kindlad olla, kas info jõuab inimesteni moonutatud kujul või mitte, halvemal juhul hakkab telekanal sündmusi moonutama oma pärisperemeeste huvidest lähtuvalt. Sellise lühinägeliku praktikaga anname infosõjas oma positsioonid vaenlasele ise vabatahtlikult ära. 

Jah, üldist infot laiast maailmast võib muidugi ammutada kõigist kanalitest, sealhulgas meile mittesõbralikest kanalitest. Erinevaid allikaid kõrvutades ja neid analüüsides on igaühel võimalik kujundada endale meelepärane tõde. Selleks, et ka ühiskonna üksikud liikmed näeksid läbi trikke ja oleksid kriitilised meediatarbijad, tuleb sellistest asjadest häbenemata rääkida. Uuringud näitavad, et PBKs kajastatud Euroopa teemadest ca 80 protsenti on negatiivses valguses ja vaid 20 protsenti neutraalsed või positiivsed. Ühes päevas räägitakse Euroopast negatiivse alatooniga keskmiselt 17 korda päevas.

Olgem järjekindlad

Eesti Vabariik, mis minu veendumuse järgi on loodud kestma igavesti, peab oma plaane tegema pikast perspektiivist lähtudes. Riigil peavad endal olema piisavalt usaldusväärsed ja sõltumatud meediakanalid, et oma sõnum elanikeni viia, neid tuleb arendada ja neisse panustada ja juhul kui edu pole kohene, olla pisut kannatlik ja proovida edasi. Meie naabri raha ja meediamassid on teisest kategooriast, aga siin peame me olema nutikamad ja järjekindlad. Muid võimalusi meil pole.

Igapäevane kommunikatsioon riigi või omavalitsuse poolt on osa strateegilisest kommunikatsioonist ehk inimestel peab tekkima harjumus saada riigipoolset teavitust usaldusväärsetest allikatest. Igasugune riigi või kohaliku omavalitsuse poolne rahasüst Vene propagandakanalisse on meie julgeolekuhuvide vastane. See ei ole see koht, kus Eesti riigil peaks olema poolkõva seisukoht.

Tagasi üles