Karmel Killandi - viga ja ränkraske vastutus

Karmel Killandi Foto: Andres Peegel

Aastakümnetepikkuse telekogemusega Karmel Killandi sai selle aasta esimestel päevadel rikkamaks ühe väga ebameeldiva kogemuse võrra: talle pole kunagi varem lubatud töö pärast peksa anda.

Suures pildis oli aasta alanud Killandile justkui suurepäraselt. ETV aastavahetuse mammutprogramm – 13 tundi otse-eetrit – oli tal oma tööandja juures viimaste aastate jooksul juba viies suurem ettevõtmine. Kõik varasemad – ETV 60. aastapäev, Eesti Vabariik 100 juubelipidustuste algus ja kahel korral 20. augusti sündmuste ekraanile toomine – olid laias laastus õnnestumised.

Nii läks ka aastavahetuse sõuga. Kuni selle hiiglasliku ettevõtmise sõna otseses mõttes kõige viimasel minutil toimus midagi ootamatut. Juhtus see, et varem kümnete organiseerimisega seotud inimeste vahel kindlalt kokku lepitud otsus alustada Eesti Vabariik 100 juubeliaastat rahvustelevisioonis ilma riigihümnita pälvis rahva pahameele.

Hümni ärajätmine oli viga, tunnistab Killandi tagantjärele. Kuid neil päevil sai temast juhtunu tõttu meediapildis nn rahvuslike väärtuste reeturi sümbol. Mis kõige iroonilisem, uusaasta esimestel minutitel, alles siis, kui rahva pahameele sümboolne ventilaator laes tasapisi hoogu kogus, lennutas otse sotsiaalmeediast sinna esimese laengu soparahet ERRi nõukogu esimees, professor Rein Veidemann isiklikult.

See oli solvav, sest toimetus eeldanuks nõukogu esimehelt enne sellel tundlikul teemal reljeefselt ühe poole valimist toimetuselt vähemalt eelnevat arupärimist – miks siis hümni ikkagi ei esitatud?

Veidemanni avalduse järel ETV aadressil järgnenud pahameeleavaldused hakkasid kiirelt meenutama veebikommentaariumi ehk peldikuseina. Ja sümboolseks süljetopsiks sai kõiges selles programmijuht Karmel Killandi. See on meediaajastul pigem juba kurvalt märgiline, et suurem osa süüdistajaist unustas suures materdamise tuhinas üldse küsida, kas kogenud teletegija oli selles nn rahvuslike väärtuste pinnal tekkinud prohmakas tõesti süüdi üksi ja ainuisikuliselt.

Kas oli siis? Aastavahetusprogrammi saatejuhi kui sümbolina kindlasti. Aga sisuliselt? Süüdi, kuid pigem natukene. Otsus hümn ära jätta oli ju kollegiaalne, mitte Karmel Killandi isiklik kapriis. Selles, tagantjärele targana tõdetud vales valikus osales kokku ligi paarkümmend inimest. Lavastajad Margus Kasterpalu ja Jaanus Rohumaa, presidendi pressipealik Taavi Linnamäe, Tallinna linnavalitsuse auväärt esindajad jne.

Kuid avaliku nuhtluse pälvis vaid programmijuht. Oma kaassüüd möönis erakanalite teleuudistes Kasterpalu. Hümni ärajätmise otsust selgitas Postimehes ka Linnamäe, kuid sümboolseks paharetiks jäi siiski ainult Killandi.

Aastavahetuse programm «Sajaga juubeliaastase» kogus ETVs päeva peale uhked 148 000 vaatajat ja nädala teleedetabelis väärika kuuenda koha. See oleks igas olukorras piisav põhjus rõõmustamiseks, kuid sedakorda on asjaosalistel kibe mekk suus.

Mitu inimest on ETVsse kirjutanud ja tänanud hea aastavahetuse saate eest. Lohutanud, et hümni ärajätmine antakse andeks, sest asjaosalised ju palusid vabandust. Ent leidub ka teisi – nemad lubavad kollektiivse valeotsuse eest Karmel Killandile isiklikult kibedat kättemaksu.

Üks lubas saatejuhti tänaval kohates talle lihtsalt peksa anda, teine lausa raudlatiga näkku virutada. See võiks ju olla naljakas, kui sellel puuduks võimalus päriselus realiseeruda. Me ei tea, mis elu toob. Kuid ühte Killandi neljalapselise pere emana lubab: järgmisel aastavahetusel mängitakse Eesti hümni ETVs igal juhul.