Jaak Uibu: ma ei arva, et kõik on juba kaotatud ja maha mängitud

Jaak Uibu Foto: Erakogu

Rahvastiku hääletut hääbumise protsessi saab veel ümber pöörata, kirjutab riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant Jaak Uibu.

Kui riik tühjeneb rahvast, on vaja otsida selle põhjuseid. Miks ei sünni lapsi ning miks lahkutakse maalt ja riigist? Mida peaks muutma riigis tema kestmiseks? Äkki on vaja riik paremini korda teha! Vaja ehk valida missioonipoliitikuid, mitte paljalt karjääripoliitikuid! Vähe on sellest, et riigimehed ja ettevõtjad muretsevad ning meedia arutleb temale jõukohaste teemade üle. Vaja on rakendada abinõusid teaduslikul alusel, sest teaduse areng on meid selle olukorrani viinud. Olen kutsunud teaduste akadeemiat ja ülikoole appi. Kuid välja tuli nagu Martti Larni tegelasel, kes läks paluma tütre kätt, aga sai isa jala.

Hakatuseks tulnuks üheksakümnendatel rakendada riigi teaduspotentsiaal ja siis kuulata asjatundjate või vähemalt asjasse pühendunud isikute soovitusi. Seda ei tehtud. Poliitikud püüdsid kinni signaali niinimetatud õukonnademograafidelt, kes kinnitasid, et häda pole midagi, tulime välja ka pärast Põhjasõda. Kuid ka liivlased hääbusid. Mis meid nüüd kaitseb? Kunas tuleb murdepunkt sündimuse tõusuks ja kas oma riik ise ei peaks kaasa aitama, et tuleks see juba tuleks. Ikka lükkame probleemi – sündimus taastetasandini – laste ja lastelaste kaela!

Kas kõik on tehtud? Kui oleks tehtud, siis oleks Eestis vähemalt rahvastikupoliitika organisatsiooniline struktuur olemas ja meil poleks vaja valitsuselt paluda, et tehke ometi peaministri rahvastikubüroo, kui rahvastik on kuulutatud riigis prioriteediks. Palusime seda kümnekesi peaministrilt möödunud aasta 10. veebruaril 2017, kui ta Toompea haridusseminari liikmeid võõrustas, aga vahele tuli kogu Euroopa juhtimine. Nüüd ootame peaministrilt enam tähelepanu oma rahvale. 

Nii poliitikutel kui ka intelligentsi hulgas on välja kujunenud mõtteviis, et rahvastikuküsimus on liiga keeruline, et sellega tegelda. Poliitilist profiiti lõigata ei saa. Teooriana arvatakse, et rahvastikuprotsessid pole juhitavad. Pigem tegeleme nende asjadega, mida Euroopa Liit toetab ja kinni maksab – näiteks Rail Baltic. Muidugi leiab raudteeprojektist ka positiivset. Nii nagu Jaroslav Hašeki kangelane seletas, et sõjad on positiivne nähtus, sest seal saab hukka palju pätte ja kaabakaid.

Ma ei arva, et kõik on juba kaotatud ja maha mängitud. Meil on peaminister, kes julges tunnistada rahvastikukriisi ja asuda sellega võitlema. Meil on piisavalt aatelisi inimesi, keda hääletu hääbumine sunnib tegutsema. Riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühm koguneb, et läbi vaadata rahvastikupoliitika memorandum riigikogule. Selles on tabeli kujul esitatud võtmeprobleemid ja vastutavad koordinaatorid. Näiteks: probleem «Sündimus on aastakümneid alla taastetasandi» ja selle vastutav koordinaator on «peaministri rahvastikubüroo».

Memorandumis on ülesanne riigikogu põhiseaduskomisjonile tegelda Eesti Vabariigi põhiseaduse preambuli õigusjõu ebamäärasuse teemaga. Kui preambulis sõnastatud põhimõtteid viidaks ellu, poleks ju vaja olnud ideepaberiga vaeva näha. Ka valitsusasutuste põhimäärustes pole rahvastikupoliitilist osa, mida tuleks täita. Eesti ülikoolid, sealhulgas rahvusülikool pole võtnud endale selgepiirilisi ülesandeid rahvastikupoliitika uurimiseks ja vastavasisulise õppe korraldamiseks. Taotletakse ka rahvastikuseaduse väljatöötamist. Memorandumi täiendamiseks oodatakse rahva kui kõrgeima riigivõimu kandja ettepanekuid. Teksti leiab riigikogu dokumendiregistrist Eiki Nestorile saadetud kirjast, guugeldades päringuga «rahvastikupoliitika memorandum».