Postimees 1931. aastal: tüdruk lavastas veretöö

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
PM 4.01.1931
PM 4.01.1931 Foto: Digiteeritud eesti ajalehed / dea.nlib.ee

Reede lõuna ajal ilmus Tartu kriminaalpolitseisse noor naisterahvas kellegi vanema naisterahva saatel, kelle ütles oma ema olevat. Naisterahvas nimetas ennast Elisabeth Schmidtiks, ta olevat elukutselt lihtteenija, 23 aastat vana.

Enne pühi olevat ta teeninud Luunja vallas Andrese talus. 23. dets. õhtul kella ¾ 7 paiku läinud ta lauta lehmi lüpsma. Mõni minut hiljem kuulnud ta, et lauda uks liigub ja keegi tuleb lauta. Järgmisel silmapilgul kõlanud pauk, tema tunnud küljes teravat pistet ja sooja juga – verd – külge mööda alla valguvat. Selle peale kaotanud ta meelemärkuse.

Meelemärkusele tulles leidnud ta end toast voodist, kohkunud pererahvast ümbritsetuna. Haav olnud kinni seotud ja järgmisel hommikul toodud ta Tartu Toomele – haavakliinikusse, kus arst kuuli külje seest välja lõiganud.

Tema laskjat polevat näinud, kuid arvab, et see olevat Kastre-Võnnu vallast taluperemees Joh.Kreisberg. Kreisberg tahtnud E.S-ga abielluda, kuid tema öelnud sellest ära. Just enne lüpsma minekut olnud neil otsustav sõnavahetus. Kreisberg öelnud: «Kui sa mulle ei tule, siis olgu sul verised pühad.»

Protokoll koostatud, lahkus ülesandja. Kohe hakkasid politsei ametnikud asja juurdlema. Haavakliinikust järele pärides selgus, et seal ühtegi Schmidti nimelist preilit pole olnud ravitsemisel kuulihaava pärast. Ka teistes kliinikutes ei teatud niisugusest haigest midagi. Aia tänaval ülesantud elukohas ei teatud sarnase nimelisest midagi. Järelepärides Luunjast Andrese talust, selgus, et seal ka sellise nimelist teenijat pole olnud ega kedagi pole kuuliga haavatud.

Laupäeva hommikul ilmus Elisabeth Schmidt ise politseisse ja teatas nuttes, et see, mis tema reedel üles annud, olevat väljamõeldis. Tema tõeline nimi olevat J.P.. Ta teeninud Vastse-Kuustes karjasena, kus ta tutvunud Kiidjärve veskil kellegi noormehega, kes öelnud olevat end Joh.Kreisbergi, taluomanik Kastre-Võnnust. See lubanud teda naiseks võtta. Hiljemini käinud korra veel teda karja juures vaatamas, kuid sest saadik ei ole enam nägugi näidanud.

Tema otsustanud petjale poisile kätte maksta ja mõelnud selleks välja laskmiseloo lootes, et Kreisberg vangistatakse ja teda ülekuulamistega vintsutatakse.

Nagu esialgsete andmete järgi selgunud, ei ole Kastre-Võnnus Kreisbergi nimelist taluomanikku. Nii on võimalik, et noormees ütles J.P-le vale nime.

Kuigi J.P. oma tegu kahetseb, tuleb tal vale teadete andmise eest siiski kohtus vastust anda.

4.01.1931

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles