Euroopa Liidu lipp

FOTO: Reuters / Scanpix

Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen ning Euroopa Komisjoni haridus-, kultuuri-,  noorte- ja  spordivolinik Tibor Navracsics kirjeldavad, millised on ühenduse eesmärgid hariduse valdkonnas.

Kuidas kõige paremini tulevikku kujundada ja kohaneda Euroopas toimuvate suurte struktuursete muutustega? Vastus on tegelikult selge: tuleb arendada nii üksikisiku, majanduse kui ka ühiskonna toimetulekuvõimet. Nii saavad Euroopa Liidu kodanikud oma elu üle kontrolli võtta, leida või luua oma unelmate töö, rakendada oma andeid ja osaleda julgelt ja aktiivselt ühiskondlikus elus. Seeläbi muutub ka majandus konkurentsivõimelisemaks ning innovatsioon ja loovus saavad uut hoogu. Just toimetulekuvõime aitab meil kujundada kaasavat ja õiglast ühiskonda.

Haridus, koolitus, elukestev õpe, liikuvus ja rahvusvaheline koostöö on tänapäeval ja eriti tulevikus toimetulekuvõime edendamise seisukohast ülimalt olulised tegurid, mis võimaldavad tagada baas- ja kõrgetasemelised oskused, vähendada ebavõrdsust, soodustada ettevõtlikku meelelaadi, edendada kaasavat, stabiilset ja demokraatlikku ühiskonda ning kujundada rändest ja üleilmastumisest edulugu.

Loomulikult vastutavad liikmesriigid oma haridussüsteemide eest ise, kuid Euroopa Liidul on oluline roll reformide ja moderniseerimise katalüsaatorina. Oleme olnud üsna edukad, näiteks on vähenenud nende noorte arv, kes langevad koolist välja enne lõputunnistuse saamist. Kuid on vaja saavutada enamat. Peame tegema tihedamat koostööd. Just seepärast on Euroopa Komisjon seadnud uued sihikindlad eesmärgid ja sihttasemed, mis kiideti heaks 17. novembril Göteborgis toimunud riigipeade ja valitsusjuhtide ühenduse sotsiaaltippkohtumisel.

Meie haridussüsteemid peavad olema kaasavad, tulemuslikud ja tõhusad. Need peavad andma inimestele vajalikud oskused ja suhtumise, et suuta kogu aeg muutustega kohaneda ja uutest võimalustest kinni haarata. Samuti peavad need pakkuma kõigile võrdseid võimalusi, mis omakorda aitab üles ehitada õiglasemat ühiskonda. Me peame hariduse potentsiaali paremini ära kasutama, et eurooplasi ühendada ja aidata ehitada avatud ja tugevaid kogukondi.

Selle saavutamiseks oleme teinud ettepaneku arendada koos liikmesriikidega välja Euroopa haridusruumi. See hõlmab kõrghariduse ja koolilõputunnistuste vastastikust tunnustamist ja Euroopa ülikoolide võrgustiku loomist, mis võimaldaks maailmatasemel haridusasutustel sujuvalt rahvusvahelist koostööd teha. Samuti peab liikuvus saama võimaluseks kõigi jaoks. Praeguseks on Erasmus+ ja sellele eelnenud programmide toel käinud välismaal õppimas, õpetamas või vabatahtlikku tööd tegemas üheksa miljonit inimest, nende hulgas 84 300 eestlast. See on suur saavutus, kuid saame teha veelgi enam. Seepärast tahame osalejate arvu 2025. aastaks vähemalt kahekordistada – 3,7 protsendilt 7,5ni. Selleks tuleb rahastust oluliselt suurendada.

Samuti soovime leppida liikmesriikidega kokku uutes ja sihikindlamates eesmärkides. Näiteks soovime vähendada kesiste tulemustega õpilaste osakaalu 15 protsendilt 10-le ja koolist väljalangenute osakaalu 10 protsendilt viiele. Inimesed peavad omandama uusi oskusi kogu elu jooksul. Soovime, et sellega tehtaks algust võimalikult varakult, mistõttu edendame kvaliteetset alusharidust ja lastehoidu. Mis puutub järgmistesse etappidesse, siis soovime, et elukestvas õppes osalejate osakaal kasvaks 2025. aastaks 25 protsendile. Samuti usume, et 2025. aastaks peaksid kõik keskkooli lõpetavad noored eurooplased oskama lisaks emakeelele kaht võõrkeelt. Ka digioskuste ja ettevõtlikkuse vallas võiks kokku leppida uutes eesmärkides. Näiteks võiks kehtestada nõude, et iga Euroopa noor saaks enne kooli lõpetamist teatava praktilise ettevõtluse kogemuse.

Ükski muutus ei saa toimuda ilma õpetajateta. Hariduse kvaliteet on tugevalt seotud Euroopa kuue miljoni õpetaja teadmiste, oskuste ja võimetega. Just nendel on noortele õigete oskuste õpetamisel ja hariduse moderniseerimisel kõige tähtsam roll. Seepärast peame neid rohkem toetama. Ka õpetajad peaksid saama omaenda oskusi arendada ning oma kutseoskusi pärast algse väljaõppe läbimist pidevalt täiendada. Samuti peaksime koos tegutsema selle nimel, et õpetaja elukutse maine paraneks ja neile tagataks kõrgem palk ja rohkem autonoomsust. Selleks soovime veelgi suurendada eTwinningu veebiplatvormis – mis on juba praegu maailma suurim õpetajaid ühendav võrgustik – osalevate õpetajate arvu ja pakkuda strateegilisi suuniseid õpetajate ja koolijuhtide erialase arengu toetamiseks.

Kõigil nendel algatustel on üks eesmärk: võimestada üksikisikuid, et nad saaksid end teostada ja et meie saaksime üles ehitada õiglase ja hästi toimiva majanduse ja ühiskonna. Haridus võimaldab inimestel elada täisväärtuslikku elu, uskuda endasse ning arvestada teistega. Eelkõige aga aitab see meil kõigil tulevikku kujundada. Peame tagama, et kõik inimesed kogu Euroopas saaksid haridusest kasu. Ja selle nimel kavatseme koos liikmesriikidega ka töötada.