/nginx/o/2017/10/02/7165423t1hf221.jpg)
Mullune Eesti majandusaasta oli nagu üpris rikkalikult kaetud laud, umbes selline, mille ääres äsjaste pühade ajal istusime, kus korraldajad olid toidu hulka ilmselgelt alarehkendanud. Tegelikult jagus maitsvaid roogasid küllaga, anti poole rohkem kui arvata osati. Pidu tuli vägev ja jätkub ilmselt samamoodi alanud aastalgi.
Postimees koostab koos eri ettevõtete ja organisatsioonide analüütikutega juba kaheksateistkümnendat korda aasta hakatuseks majandusprognoose. Jah, näitajate võrdluses tekib ka võistlusmoment, kuid seda tuleks võtta pigem kui ajakirjanduslikku mängulusti – armastust igasugu edetabelite vastu. Eesmärk pole kedagi häbistada, vaid tuua avalikkuseni nii-öelda konsensus, keskmised, mille järgi saab aimu Eesti majanduse hetkeseisust ja käekäigust. Taolisi prognoose pakuvad ka Bloomberg, Reuters ja muud meediaüksused.
Kaotada pole siin kellelgi, võita aga küll. Kui ikka kliendid näevad, et pank prognoosib aastaid edukalt majanduskasvu, tööpuudust ja inflatsiooni, võib ka oma säästude või investeeringute puhul muretum olla. Või ka ajaleht – Postimehe (majandus)ajakirjanikud on aastate jooksul oma lugejatele näidanud, et täpseima prognoosi tegemiseks ei pea olema professionaalne analüütik – piisab, kui olla terane vaatleja. Seekordne edukaim, Nordea (nüüd Luminori) peaanalüütik Tõnu Palm üldistab kenasti: tähtsam kui täpsed arvud, on sellise ennustuse puhul majanduse fundamentaalnäitajate jälgimine ning oskus tunda ära struktuurseid muutusi.
Tänases lehes avaldatud tuleva aasta trendides paistab silma SKT kasvuootus, mis võib kujuneda isegi suuremaks kui tänavu. Töökohti jätkub, võime rääkida sisuliselt täistööhõivest ja seetõttu ennem töökäte puudusest. Tähelepanu tasub samas pöörata ka inflatsioonile. Sissetulekud kasvavad, kuid taamal terendab hinnatõus. Kütuse hinna kerkimine (Postimehe tabelis prognoositakse enim levinud bensiini 95 hinda) mõjutab hindu kõigis valdkondades. Samas püsib elektri hind väga stabiilsena ja see paistab nii jätkuvat. Börsiettevõtetelgi läheb kenasti, siin võib tulemust aasta lõikes kõigutada mõni võimalik suurtehing, näiteks Tallinkiga toimuv.
Eesti väikese avatud majanduse puhul mõjutab meid nii heas kui ka halvas kõik see, mis leiab aset ümbritsevas keskkonnas. Kuna maailmamajandusel ja sealhulgas meie olulistel kaubanduspartneritel läheb hästi, paistabki tervikpilt võrdlemisi roosiline. Siiski ei tea me tegelikult, millist mõju avaldab kokkuvõttes näiteks alkoholiaktsiis, millist muutused maksupoliitikas. Nii et pidu jätkub, aga kui rikkalik saab olema laud, selgub ikkagi alles aasta lõpus. Analüütikud on aga taas kord rääkinud.