Tallinna Sadama D-terminal.

FOTO: Ülle Leis

Lähteteksti mõistmine on vundament, millele ehitame tõlke. Vildaka vundamendi tõttu võib kokku variseda isegi suurepärase võõrkeeleoskusega ehitatud pealtnäha kaunis maja ehk tõlge, kirjutab arvamusportaali kolumnist Ülle Leis.

Miljonitest reisijatest Tallinna ja Helsingi vahelises laevaliikluses on palju räägitud. Kummalisel kombel suunatakse hiiglaslik reisijatevoog laevale mitte ametlikust pääslast ehk sellest, mida D-terminalis inglise keeles nimetatakse official entrance, vaid hoopis teiselt poolt, «tagauksest», mida tähistab märksa rammusam nool kui ametliku pääsla noolekene. Tegelikult tekitab dilemma vaid ingliskeelne viit. Eestikeelne silt räägib muust, nimelt ametikäigust.

Kuidas nii võis juhtuda?

Sageli peetakse tõlkimise puhul kõige olulisemaks selle keele oskust, millesse tõlgitakse, see tähendab eesti keelest tõlkides võõrkeeleoskust. Täpselt sama tähtis on aga osata keelt, millest tõlgitakse, kuigi seda asjaolu kiputakse alahindama. Võõrkeelde tõlkimine ei alga mitte võõrkeele sõnade otsimisest, vaid hoopis eestikeelse mõtte mõistmisest, mida tahame teise keelde panna. Lähteteksti mõistmine on vundament, millele ehitame tõlke. Vildaka vundamendi tõttu võib kokku variseda isegi suurepärase võõrkeeleoskusega ehitatud pealtnäha kaunis maja ehk tõlge.

Kas «ameti-» on sama, mis «ametlik»?

Selleks, et tõlkida sõna «ametikäik», oleks vaja teada, mida see tähendab ning kas «ameti-» tähendab sama, mis «ametlik». Ametikäik (ka «(Ainult) personalile») on uks või pääsla oma töötajatele.

Eesti keeles on palju sõnaga «ameti-» algavaid liitsõnu, näiteks «ametiala», «ametiraha» ja «ametiühing». «Ameti-» viitab millelegi töö- või kutsealasele, «ametlik» aga tähendab «Eesti keele seletava sõnaraamatu» andmeil ametivõimude või ametiisiku poolt ettenähtut, kinnitatut, kehtestatut ja nii edasi. «Ameti-» ja «ametlik» ning «ametiühing» ja «ametlik ühing» ei ole niisiis sünonüümid. 

Inglise keeles annab sõna «ametlik» tähenduse edasi formal või official.

«Ameti-» on aga suurepärane näide olukorrast, mis on tõlkides tavaline: inglise keeles pole ühte sõna, mida saaks panna «ameti-» asemele kõikjal, kus seda eesti keeles kasutatakse. Vahel polegi inglise keeles selle asemel eraldi sõna – ametikoht (position, post, office), ametikõrgendus (promotion), ametiisik (official). Vahel kasutatakse sõna official, näiteks «ta on siin ametiasjus» (he is here on official business). See näitab, et sõna official tähendusväli ei kattu sõna «ametlik» tähendusväljaga. Vasteid on veelgi rohkem. Ametijuhend on job description ja ametiredel on career ladder. Sõna «ametikäik» üks levinumaid vasteid inglise keeles on staff only.

Staff only. Eesti keeles «ametikäik».

FOTO: Flickr

Sõnade tähenduse näiliselt väike vahe võib olla ülioluline. Matti Maasikas kirjutas sellest, kuidas 1940. aasta augustis nõudis Soome välisministeerium Eesti Helsingi saatkonna tegevuse lõpetamist ning kuidas Eesti saadik Aleksander Warma oli diplomaatilises noodis nõustunud tegevust vaid katkestama.

Üks sõna – mitu tähendust

Erinev tähendus ei eelda eri sõnu. Ka ühel sõnal või väljendil võib olla mitu tähendust ning tõlkimiseks peame aru saama, mis tähenduses sõna või sõnu parasjagu kasutatakse. «Kihutaja» võib tähendada kiiruseületajat, aga ka õhutajat. «Jupp aega» võib tähendada nii väga lühikest (Läheb jupp aegaJust a moment please) kui ka pikemat aega (See asi on nüüd jupiks ajaks ära vaieldud – That's settled, at least for a while).   

Sõnade muutuv tähendus

Sõnade tähendus võib aja jooksul muutuda ning sõnu võidakse kasutada ja mõista erinevalt ka ühel ajahetkel. Näiteks kui keegi kirjeldab kõrgete paneelelamute kõrval seisvaid palkmaju kui «hästi sünget vaatepilti», siis võib osa kuulajaist pidada kõneleja muljeid masendavateks. Need, kellele «sünge» on ka kiidusõna («lahe», «vahva», «äge»), võivad aga muljetest välja lugeda hoopis vaimustust.

Sõna «eit» võib tänapäeval esimesena seostuda vanema naisega. Seda kasutatakse ka abikaasa ja naise tähenduses. Vanemas keelepruugis olid «eit» ja «eidekene» aga ema hellitusnimed. Laulutekst «Eit läheb taadiga magama, õde läheb oma mehega, vend läheb noore noorikuga» räägib seega emast, isast, õest ja vennast, mitte vanast naisest ja mehest nagu tõlkes The old woman is going to bed with the old man.

Sõnade tähenduse mõistmine ei võrdu kogu teksti mõistmisega

Teksti mõistmiseks on vaja enamat kui üksikute sõnade tähenduse mõistmine, kuigi sageli pannakse nende vahele ekslikult võrdusmärk. Kui majahoidja räägib uhkelt, et tal on sama maja olnud kaheksa aastat ja ühtegi kaebust pole olnud, pole jutt mitte kaheksa-aastasest omanikustaažist vaid sellest, et ta on seda maja kaheksa aastat koristanud.

Tõlkemere laineil orienteerumiseks, kursi hoidmiseks ja karide vältimiseks vajame seega kompassiks ülihead keelevaistu, et ära tunda, mida üks või teine sõna ning neist koosnev tekst siin ja praegu tähendab. Alles siis saame hakata tõlkima.

Tuule suund on nord, nüüd on teie kord. Elamusterikast reisi ja head uut aastat!


Ülle Leis on ühe suurema ja mitmekesisema kogemustepagasiga vabakutseline konverentsitõlk Eestis ja staažikas suulise tõlke õppejõud. Ta teeb võõrkeelse suhtluse ja tõlkimise koolitusi ning käib ka samadel teemadel organisatsioonides ja üritustel esinemas. Ta on käsiraamatu «Võõrkeelne suhtlus Euroopa Liidus» autor ja viipekeeletõlgi erialaõpiku kaasautor. 2017. aasta Selge sõnumi auhinna võistlusel märgiti tema arvamusartiklid Postimehes ära tarbeteksti kategoorias.