On kokkuvõtete tegemise ja unistamise aeg, sest uus aasta täidab igaühe hinge lootuste ja ootustega. Millest meie inimesed unistavad, mida soovivad ning millest hoiduda püüavad? Räägime aastavahetuse eel Eesti inimestega ootustest ja hirmudest, vaadates tulevikku ehk peatselt algavasse 2018. aastasse.
Eesti inimesed 2018: hirmudele ei tasu tähelepanu pöörata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/12/29/7449287t1hd52b.jpg)
Katerina: rohkem aega lastele pühenduda
Katerina: «Tahaksin, et järgmisel aastal oleksid inimesed sallivamad ning positiivsust rohkem. Et uudistes oleks rohkem positiivseid mõtteid ja mõtteviise: nii Eestis kui ka maailmas, nii internetis kui televisioonis. Et inimesed oleksid tervemad ja rahulolevamad. Tahaks ikka helget tulevikku! Emana soovin teistele lastevanematele, et neil oleks rohkem aega oma lastele pühenduda, et nad ei oleks nii hõivatud tööga. Meil on kaks last ning meil õnneks jagub aega.»
Anni: «Mina käin iluvõimlemises. Tahaks kas või korra esimesele kohale jõuda. Miss Valentine'il tahaks näiteks esimeseks tulla.»
Katerina: «Nad teevad juba praegu selleks palju, harjutavad usinasti.»
«Kartmisega on selline asi, et asjadest, mida ei taha ja mida karta võiks, ei tasu üldse mõelda ega nendele oma tähelepanu pöörata. Tasub ikka ellu positiivselt suhtuda ja provokatsioonidele mitte alluda.»
Artur eelistab praktilist õpet
«Minu lootus on see, et järgmisel aastal läheb koolis hästi ning õnnestub teenindajatöö asemel erialast tööd leida. Aga väga ei ole sellele veel mõelnud. Mõtlesingi, et aasta hakkab läbi saama ning peab uued eesmärgid seadma. Läksin Tervishoiu Kõrgkooli, mind huvitab füsioteraapia. Tahtsin midagi praktilist, ise kätt külge panna. Seepärast ma Tartu Ülikooli ei läinudki, et seal on kõik kuiv ja teoreetiline. Praegu on ideaalne: anatoomia, füsioloogia, liikumine. Esialgu võiks välismaal kogemusi saada. Olen patrioot ja lõpuni tahaks ikka Eestis õppida, kui just midagi spetsiifilist ette ei tule, mida Eestis pole.»
«Ma ei jälgi uudiseid, aga loodan et aktsiise enam ei tõsteta. Tundub, et see on inimestele oluline. Ise olen Eestiga rahul. Mis siin karta on? Peaasi, et idanaaber kallale ei tule. Olen ikka optimistlikult meelestatud.»
Vivian: vähem tühja juttu
«Tahaks, et neid pagulasi ikka Eestisse vähe tuleks… Isiklikus plaanis sooviks oma lastele tervist. Meil on järgmisel aastal majaremont plaanis ning tahaks ka ühe reisi teha: kohe päris kaugele. Järgmisel aastal tahaks vähem näha neid poliitikute kisklemisi ja tühja juttu. Mina ei karda enam midagi: karta võib alati, aga ei jaksa ju kogu aeg ka karta»…