Niguliste kirik

FOTO: Toomas Tuul

Riik eraldab omandireformi reservfondist enam kui kaheksa miljonit eurot kirikutele «sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks». 6,8 miljonit läheb Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (EELK) ja 1,4 miljonit Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule (EAÕK). Sellega saavat lahenduse vaidlused Niguliste kiriku üle ja piiri taha jäänud Petseri kloostri kompensatsiooni teema.

Kui riiki puudutavad tüliküsimused ühtäkki lahenduse leiavad, võiksime ju rõõmustada, sest raha ja energiat saab edaspidi mõistlikumalt kulutada. Samas tuleb küsida, millist hinda kompromissi eest ikkagi maksti ehk mis on kokkuleppe tegelik sisu, kui pikka aega vindunud asjas leitakse lahendus sõna otseses mõttes üleöö ja asjaolud pole seejuures kuigi läbipaistvad ning see, mis välja paistab, tundub kummaline.

EELK võitlus Niguliste kiriku nimel vältas pea kaks aastakümmet ning jõudis läbi käia kõik kohtuastmed, hõlmas lugematuid ametnike ja ministrite töötunde. Detsembri keskel sündis aga tõeline «jõuluime». Valitsus muutis riigihalduse minister Jaak Aabi ettepanekul omandireformi reservfondi määrust, võimaldades nii kirikutel sealt raha küsida. Vastavasisulised kirjad valmisid ning rahaeraldised EELK-le ja EAÕK-le kiideti heaks.

Samal ajal kui kiriku- ja riigiisad vastastikku avalikult õlale patsutavad, kehitab avalikkus küsivalt õlgu. Aastakümneid muuseumi ja kontserdisaalina tegutsenud ning ülihinnalisi kunstiteoseid säilitava Niguliste tagastamise kaasus sai riigikohtust eitava vastuse *), Petseri kloostri kohtuvaidlus oli pooleli. Millistel alustel praegune kokkulepe ikkagi sellisel kujul ja sellise tempoga sõlmiti? Esiteks, kas pole tegemist kergekäelise Pandora laeka avamisega? Teiseks, kui EELK plaanib suunata saadud rahast suure summa Mustamäe kiriku ehituseks, mida juhtumisi toetab ka peaministripartei ainuvalitsetud Tallinna linn, lõhnab asi pigem poliitilise diili järele, mille laiem eesmärk on raha ja võimu jagamine.

EELK-l on olnud riigikiriku marssalikepike alati paunas. Keskerakonna idanaabri stiilis võimumehhanismile omakorda sobib lähedus kirikuga suurepäraselt. Eks ammutatud ju Lasnamäe õigeusukiriku rajamise kaudugi poliitilist kapitali.

Martin Lutheri terava kriitika pälvinud indulgentside müüja, dominiiklasest munga Johann Tetzeli korjanduskastil olnud kiri, mida maakeelde on pandud vemmalvärsis: «Kui raha kasti kolksatab, hing põrgust taeva volksatab!» Ainult taevas teab, millistele tegevustele või poliitilist kultuuri mõjutavatele väärtustele võimukandjad käesoleva kokkuleppega patukustustust nõutavad.

------------

*) Toimetus täpsustab. Eesti Vabariigi ja Tallinna linnavalitsuse vahel toimunud vaidlus jõudis aastal 2010 riigikohtuni, kus EELK õigus Niguliste kinnistule sai lõpliku kinnituse (riigikohus jättis Eesti Vabariigi kassatsioonkaebuse Niguliste kiriku tagastamist puudutava linna kasuks tehtud II astme kohtuotsuse tühistamiseks menetlusse võtmata).