Darja Saar: kas peegel on kõver?

ETV+ levi Ida-Virumaale on häiritud. Foto: ERR

Kanali ETV+ peatoimetaja Darja Saar kirjutab, et kahe aasta eest alustanud venekeelsel avalik-õiguslikul telekanalil läheb veel aega, et jalad alla saada, kuid seda protsessi on võimalik kiirendada.

Eestis on venekeelse avalik-õigusliku meedia arendamise peale mõeldud kriisipõhiselt: kohe pärast pronkssõduri sündmusi (2007) venekeelse portaali rus.err loomine, Krimmi sündmuste järel (2014) venekeelse avalik-õigusliku telekanali loomine. Iga kord järgneb sellele poliitiline arutelu teemal, kas seda investeeringut on vaja ning kas muukeelsed elanikud on piisavalt lõimitud ja Eesti riigile lojaalsed.

Kanalit ETV+ käsitletakse kui päästerõngast kõigile taasiseseisvuse ajal kuhjunud probleemidele ühiskonna sidususe vallas. Avalik-õiguslik televisioon ei ole võluvahend poliitiliste probleemide lahendamiseks. See on abivahend ühiskonnas toimuva peegeldamiseks, probleemide välja toomiseks, avaliku arutelu hõlbustamiseks, silmaringi laiendamiseks, vaba aja sisustamiseks. Kodakondsuse ja keeleprobleemide praktiline lahendamine on poliitikute ülesanne.

Minu meelest on päris märgiline, et ei peaminister ega teised Eesti tipp-poliitikud pea oluliseks vaadata, kuulata, lugeda venekeelset meediat Eestis. Nad ei ole kursis, kuidas kohalik elu on venekeelses meedias kajastatud. Nad lubavad endal teha järeldusi siin elavate venekeelsete inimeste meediaruumi kohta vahendatud kujul. Minu jaoks on see väga halb märk.

Ajaline faktor on oluline. Raadio 4, rus.delfi.ee, 3+ on selle tõestuseks. Olles turul tegijad üle 20 aasta, on neil välja kujunenud oma kindel ja lojaalne auditoorium.

Praegu turule sisenejatel peab olema ülitugev ja agressiivne strateegia ning omanik, kes on vähemalt poole aasta jooksul valmis investeerima keskmiselt 50 000 – 60 000 eurot kuus. Seda üle-eelmisel aastal turule sisenenud TNT ka tegi.

ETV+ on selle kõrval poisike. Käivitamisaastal moodustas telekanali aastane turunduseelarve umbes 30 000 eurot. Küll aga on eelarves koht sünkroontõlkele, mida eelmisel aastal suunati Ungari keelekanalisse, et vaatajaid mitte eemale peletada. Kaebusi küll enam ei tule, kuid kahju see jõudis tekitada siiski. Need, kes esimestel päevadel huvi pärast juhtusid telekanalit vaatama, on siiani kerges šokis. Küll on aga täidetud keeleseaduse nõuded. Telekanalile läheb see igal aastal maksma ligi 50 000 eurot.

Veel üks vaieldav kuluartikkel on vabalevi. ETV, ETV2 ja Tallinna TV kuuluvad Multipleks 1 paketti. Olles Multipleks 6 paketis, ei jõua ETV+ oma vaatajateni just kõige parema kvaliteediga. Kas on mõtet jätkata vabalevi teenusele raha kulutamist lihtsalt selleks, et panna linnuke, et telekanal on vabalevis olemas? Kui see lineaarset vaadatavust niikuinii ei mõjuta, siis äkki on aeg sellest loobuda?

ETV+ on praegu suurim tootmis- ja loominguline tõmbekeskus venekeelsetele teleajakirjanikele Eestis. Interneti-, trüki- ja raadioajakirjanikud, režissöörid, produtsendid, helirežissöörid saavad rakendust just kanali ETV+ projektides. Näiteks MK-Estonia peatoimetaja Andrei Titov, keda võib julgelt nimetada säravamaks Eesti saatejuhiks ja teleajakirjanikuks, keda hea meelega ootaks tööle ükskõik milline Venemaa föderaalkanal ning kes juhib kanalis ETV+ hommikusaadet «Kofe+». PBK reporter Aleksei Ivanov, kes osales sel hooajal saatesarja «Joondu, valvel!» tootmisel toimetajana. Tallinna TV režissöör Aleksei Mutovkin, kes vastutab Narva stuudio iganädalase analüütikasaate «Rahvale tähtis» eest.

ETV+ on ilmselgelt suurte sündmuste kajastaja. Kohalikud valimised, EV aastapäeva sündmuste ülekanded, «Eesti laul», «Eurovisioon», jalgpalli EM 2016. Sellise kvaliteedi ja ulatusega suurte sündmuste ülekandeid ei suuda ükski venekeelne telekanal Eestis pakkuda. Selle vaatajaarvud lineaarses televisioonis, internetis ja sotsiaalmeedias räägivad selgelt vaatajaskonna olemasolust. Kas ühiskond ei pea seda oluliseks?

Kanali aastane eelarve näeb ette omasaadete, v.a uudised ja sport, tootmiseks 1 700 000 eurot. Selle raha eest teeb ETV+ igapäevast hommikusaadet, õhtust uudistemagasinilaadset saadet, uuriva ajakirjanduse saadet, diskussioonisaadet, ajaloosaadet, iganädalast analüüsi Narva stuudiost, hulka kultuuri- ja meelelahutussaateid. Lisanduvad hankesaadete ostmine ja tõlkekulud.

President Kersti Kaljulaidi pöördumist peab võtma rahulikult, külma pea ja sooja südamega. Üksteise süüdistamine ja arveteklaarimine ei too kaasa Eesti avalik-õigusliku meedia mõju kasvu ja tugevnemist. Selle toob kaasa ainult plaanipärane ja järjepidev töö, mis näitab vaatajale, et kanal on just tema, mitte poliitikute teenistuses.

Kokkuvõtteks:

1. ETV+ peab olema kas ETV, ETV2 ja Tallinna TVga ühes vabalevipaketis või üldse vabalevist väljas. Kõik muud variandid on küsitavad. Näiteks Narva ümbruse suvilate omanikud peavad vaatama kanalit ETV+ internetist, sest teleri kaudu tulev signaal on nõrk.

2. Kanalile ETV+ peab olema tehtud erand kommertsreklaami müügi osas. Kui ta on konkurentide sõnul nii nõrk, siis milleks karta, et kanal võtab üle teiste venekeelsete kanalite reklaamiraha? Erasektor on majanduslikult tark, et vaba turu tingimustes nutikaid otsuseid vastu võtta. Tegelikult on erasektor huvitatud reklaamiajast selles telekanalis ning niisuguse võimaluse andmine toob kaasa ettevõtjate suurema motivatsiooni kanalit kasutada.

3. Peab tegema vahet PBK ajakirjanike ja juhtkonna vahel. Olen operatiivtasandi ajakirjanike ja tehnilise personali taunimise vastu. Need on teleprofessionaalid, kes väga kasina raha eest teevad oma tööd, mida Eesti meediaturu väiksuse tõttu on päris keeruline leida.

4. Olen selle poolt, et lõpetada Tallinna raha eest Keskerakonnale reklaamiaja ostmine. Seda raha ei pea tingimata suunama kanalile ETV+, pigem tasub kuulda võtta presidendi nõu ja suunata raha kõige nõrgemate aitamisse: erivajadusega lapsed, vanurid, vähihaiged. Poliitikud ei pea kulutama maksumaksja raha, et raporteerida oma saavutustest linnajuhtimisel. Teod räägivad enda eest.

5. PBK ei nõua raha EV presidendi aastavahetuse tervituse edastamise eest. Arusaadav, et valmis tehtud telesaate edastamisele ei kulu erinevalt omasaadete tootmisest palju ressursse. Siin oleme valmis kanali ETV+ poolt tasuta pakkuma juba ennast tõestanud ja auhinnatud saateid, näiteks «Kofe+» ja «Insight», et PBK saaks panustada Eestis ühise inforuumi loomisele.

6. PBK retoorika puhul tahaks juhtida tähelepanu Narva elanikele, kes tihti ei teagi, mis see on, sest vaatavad Pervõi Kanali otse Moskvast – ilma Läti vahendaja abita. Selleks ei pea midagi erilist tegema. Tavaline antenn katusele ja pilt on teleris. Teine võimalus on Trikolor TV, mis ei ole muidu Eestis teenusena litsentseeritud. Aga kas see kedagi peatab? Üldse mitte.

7. PBK juhtkond väidab, et tegemist on eravõttega, mis saab vabal turul ilma Eesti maksumaksja raha kulutamata tublisti hakkama. Tõsi küll, Pervõi Kanali saadete edastamiseks Eestis ei vaja ettevõte tõesti Eesti riigi raha, sest selle maksab kinni Venemaa maksumaksja. Tänavu 28. oktoobril võttis Venemaa valitsus vastu otsuse eraldada aktsiaseltsile Pervõi Kanal täiendavalt kolm miljardit rubla omasaadete tootmiseks ning hankesaadete ostmiseks ja turustamiseks. Vastavalt riigieelarve selgituskirjale peaks see summa katma telekanali kulud, mis seotud tegevusega Venemaal ja välisriikides. 

8. Ainukest kanalite Tallinna TV ja ETV+ kooseksisteerimist näen nende kuulumises Levira Multipleks 1 paketti. Eraldi Tallinna uudiste ploki tootmine ei eelda kahe telekanali ühendamist. Samuti on raske ette kujutada, kuidas hakkab eestikeelne vaataja venekeelsest telekanalist teatud kellaajal oma lemmiksaadet otsima.