Telerid

FOTO: Erik Prozes / Postimees

Kuidas võita Tallinnas valimised? Eksponeerida oma nägu maksimaalselt palju Pervõi Kanali peldikuhuumori, bandiitidest rääkivate sarjade ning Putini propaganda vahel. Vähemalt sellise järelduse võib teha viimaste kohalike valimiste põhjal, sest keskerakondlased, kelle näod särasid pidevalt valimiste ajal eetris, on pealinnas võimul. Olümposelt tõugatud ja kiirelt unustuse hõlma vajuv Edgar Savisaar, kes oli üle-eelmistel kohalikel valimistel PBK najal tõeline superstaar, sai tänavustel kohalikel valimistel 2013. aasta omadega võrreldes 36 358 häält vähem.

Sõnad on palju veenvamad, kui neid toetavad sünkroonis liikuvad kujutised. Sellel põhinebki televisiooni jõud. Telerit vaadates langevad inimesed kognitiivsesse lõksu, arvates, et see, mida nad näevad, leiab nende silmade all aset ilma igasuguse vahenduseta ning sellele kõigele on nad ise tunnistajaks. Aga keda veel uskuda kui mitte omaenese silmi? Kui nõnda päevast päeva näha maskuliinset ja seksapiilset Venemaa presidenti lahendamas ekraanil suure riigi keerulisi probleeme nagu võluväel ning tema väiksemaid Tallinna keskerakondlastest vendasid, kes küll vähem seksapiilsed, kuid sellegipoolest ilusad ja vaprad tegemas sama Eesti pealinna probleemidega, siis kahtlemata annab see efekti.

PBK-le viimasel ajal osaks saanud etteheidetel ongi kaks poolust. Esiteks, kanal transleerib valdavalt Venemaa Pervõi Kanali toodangut, mille uudiste- ja analüütikasaadetes on Eestil ning teistel Euroopa maadel (v.a Šveits ja Valgevene) 80 protsendi ulatuses kõigist lugudest negatiivne kajastus. Teiseks on PBK enda vähene omatoodang tugevas kreenis ning töötab kakofoonias Putini Ühtse Venemaa Eesti koostööpartneri Keskerakonna poliitikutega.

Üldiselt on kaks võimalust võidelda propagandaga: seada võõrale propagandale vastu oma informatiivsed alternatiivid või siis lõigata läbi võõra propaganda võimalused oma infoväljale sattumiseks. Esimene tähendab, et on vaja teha paremini ja efektiivsemalt, teine tähendaks asumist kunagisele Nõukogude Liidu teerajale ning takistada välismaalt lähtuvate programmide edastamist.

Viimati mainitud moodus tähendaks Vene propagandamasina efektiivsuse tunnistamist võrreldes omamaise massimeediaga. Seepärast valis Eesti riik esimese tee, luues 2015 informatiivse alternatiivi ETV+ näol. Paraku pole kanal esialgseid ootusi täitnud. Kanali juhid lubasid toona kahe aasta pärast olla pildil, kuid pole praegu piltlikult öeldes mitte kusagil. ETV+ loomise otsus oli ainuõige, samas vajab selle projekti elluviimine suurt pingutust, kuna võistlus ei käi mitte Eesti, vaid Venemaa kanalite toodanguga. Seepärast vajab see algatus restart'i: professionaalsemaid inimesi, värskeid ideid, täiendavaid ressursse. Vanaviisi jätkamine on vaid raha tuulde loopimine.