Eesti inimesed 2018: kõik algab inimlikust töötasust (3)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

On kokkuvõtete tegemise ja unistamise aeg, sest uus aasta täidab igaühe hinge lootuste ja ootustega. Millest meie inimesed unistavad, mida soovivad ning millest hoiduda püüavad? Räägime aastavahetuse eel Eesti inimestega ootustest ja hirmudest, vaadates tulevikku ehk peatselt algavasse 2018. aastasse.

Foto: Erkka Lehto

Margus: tasakaal ennekõike

«Kõige olulisem – nii järgmisel aastal kui üleüldse – on minu jaoks pere. Ootan, et poisist kasvaks tore mees. Ta on praegu 12-aastane: sellises keerulises eas ning temaga on palju tegemist. Kõige rohkem teeb muret ikka see isepäisus ja sellega toimetulek...»

«Mis see elu tänapäeval ikka eriline on! On vaja palju tööd teha, et elus hakkama saada ning oled rõõmus, kui jääb ka natuke aega perele, et saaks midagi koos teha. Ega mul väga suuri hirme polegi: olen juba piisavas eas inimene ning kõike on nähtud. Võib-olla see, et riiki igasuguste maksude tõstmisega upakile ei keerataks. See ei ole väga mõistlik! Olen riigieelarve tasakaalu poolt. Peres on ju samamoodi, et ei saa võtta endale seitset laenu kaela. See ei ole jätkusuutlik ja ka riik ei peaks niimoodi tegema. Tasakaalus on palju kindlam tunne!»

Einike.
Einike. Foto: Mari-Liis Kriisa

Einike: riik peaks olema hooliv

«Laps unistab kõrvaklappidest, tema kuulab muusikat. Kuulab vanu hitte: Nexus, Eda-Ines Etti. Unistab ka koerast: ta on nii suur koertesõber, et võtaks kõik koerad, keda näeb, endale! Minu järgmise aasta unistus on aga tööle saada. Soovin ka rootsi ja inglise keele selgeks saada. Oleme mehega koos Põhja-Rootsis ning tahaksin erialast tööd teha. Ja laps läheb lasteaeda. Käime Eestis siis, kui on pühad, asjatoimetused või arstiajad. Laps on sealse eluga väga rahul: meil on hästi palju lund, majakõrgused lumehanged ning seal ta siis kaevab ja kühveldab.»

«Eesti mõttes soovin, et riik oleks rohkem inimestest hooliv, kohe tõsiselt hooliv! Eks selle saavutamine on raha taga kinni: töötasu peaks ikka inimlikum olema, sest sellest saab kõik alguse. Siis jõuab ka arstil käia ja hambad korda teha ja mis kõik need murekohad praegu on...»

«Terroriste kardavad kõik. Ega mina tea, kes kuskilt sisse tuleb... Küberoht on, aga mina konkreetselt ei karda: ei saa ju niimoodi ette muretseda, sest siis lähed päris hulluks.»

Siim.
Siim. Foto: Mari-Liis Kriisa

Siim: rohkem avatust ja sallivust

«Mina loodan, et saan TTÜ-sse IT-erialale sisse. See pakub suurt huvi ning minu praegune eriala seda enam ei tee. Tahaks elumuutust, kuigi ehitusinsenerist IT-alani ei ole väga suur samm, sest mõlemal erialal on tulevikus tööpõld lai. IT-ga saab igal pool välismaal tööd teha, sest kerge on suhelda ühes keeles. Ehitusinseneril on aga oma sõnavara ja seega välismaal tööd leida juba raskem.»

«Unistan sellest, et Eesti inimesed oleksid sallivamad. Loodan, et tuleb keegi ja hakkab eestlasi mõjutama, et tulla vanadest viisidest välja, olla rohkem avatumad ja sallivamad. See oleks hea kas või turistidele atraktiivsemaks muutumisel – sellest võidaksid ka teised rahvused. Alati saab parem olla, aga põhimõtteliselt on Eestis kõik hästi. Päris halvasti võib minna siis, kui majandus läheb väga allateed või Venemaa võtab midagi ette, aga hetkel ei karda ma midagi.»

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles