Jaan Undusk: Jaan Krossi tagasitulek Eesti NSV-sse

Jaan Kross, 1973 Foto: arhiiv

Kuidas kulgesid Jaan Krossi esimesed aastad Eesti NSVs pärast Siberist tagasitulekut, kirjutab kirjanik ja kirjandusteadlane Jaan Undusk ajakirja Tuna tänavuses 4. numbris.

Jaan Kross saabus koos oma teise naise Helga Roos-Krossiga Siberist sundasumiselt Tallinna tagasi 24. juunil 1954. Tal oli portfellis Siberis valminud näidend, lõpetamata värssromaan ja poeem, samuti hulk lüürilist luulet. Oma ebakindla poliitilise staatuse tõttu ei õnnestunud tal esimese aasta jooksul Eestis midagi avaldada, trükki ei pääsenud ka ajakirjale Stalinlik Noorus tellimustööna kirjutatud poeem 1924. aasta 1. detsembri Nõukogude Liidu mahitatud riigipöördekatsest. Alles 1955. aasta sügisest sai Kross hakata vähesel määral avaldama nii oma luuletõlkeid (B. Brecht, A. Blok, H. Heine, P.-J. Béranger) kui ka omaenda lüürikat.

Näib, et umbes 1957. aastal on ta alustanud proosateost oma asumisajast Siberis, kuid see on jäänud ilmselt üsna kiiresti pooleli, nagu ka teised 1950. aastate proosatööd. Kross ei olnud veel leidnud oma meetodit proosateksti ülesehituseks, milleks sai hiljem siirdkõne ja sisemonoloogi (free indirect style, interior monologue) kasutamine, ning tema tekstil puudub veel jutustust edasiviiv seesmine energia. 

Kross püüdis kirjutada ka kriitikat ning võttis oma objektiks nii Eesti NSV Kirjaniku Liidu esimehe Juhan Smuuli kui ka Stalini preemia laureaadi Hans Leberechti, kuid muidugi ei julgetud seda avaldada. Kui artikli autori hüpotees peab paika, siis leidis Kross aastail 1956‒1958 ometi mooduse, kuidas luulekriitikuna leiba teenida. Hüpoteesi aluseks on käsikirjalised leiud Krossi isiklikus arhiivis ja nende võrdlus trükitud tekstidega. Nimelt lasi Kross enda kirjutatud arvustusi stilistiliselt ja ideoloogiliselt korrigeerida oma hilisemal bibliograafil Vaime Kaburil, kes avaldas need seejärel oma nime all. Seda varianti oli Kross tahtnud katsetada juba Siberi päevil, kuid ei leidnud tookord Eestis selleks usaldusisikut. V. Kabur oli ise arvustaja ning ametnikud ei osanud kahtlustada, et osa tema tekste oli algselt Krossi kirjutatud.

1958. aasta sügisel ilmus viimaks Krossi luuletuste esikkogu «Söerikastaja», mis põhjustas mitut moodi poleemikat, kuid millest alates loeti ta «täisväärtuslike» eesti nõukogude kirjanike hulka kuuluvaks.

---

Jaan Unduski täispikka artiklit loe ajalookultuuri ajakirja Tuna selle aasta 4. numbrist.