Eesti inimesed 2018: unistan, et pere oleks õnnelikum

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

On kokkuvõtete tegemise ja unistamise aeg, sest uus aasta täidab igaühe hinge lootuste ja ootustega. Millest meie inimesed unistavad, mida soovivad ning millest hoiduda püüavad? Räägime aastavahetuse eel Eesti inimestega ootustest ja hirmudest, vaadates tulevikku ehk peatselt algavasse 2018. aastasse.

Hannaleena ja Marine.
Hannaleena ja Marine. Foto: Mari-Liis Kriisa

Marine: julge oma võimalusi kasutada

Marine: «Loodan, et saan 2018. aastal teha rohkem asju, mida mulle päriselt teha meeldib, sest alati ei saa neid teha – on ka kohustusi. Sel aastal on isegi hästi läinud. Eneseleidmise teekonnal tahaksin olla kartmatu ning võtta saatuse või mis iganes märke oma elus julgemalt vastu. Isegi kui see tundub alguses hirmutav, ongi selline julge samm just kõige arendavam: julged võimalusi ära kasutada. Tahaksin järgmisel aastal olla rõõmsam ja positiivsem, osata väikestest asjadest rõõmu tunda. Loodan, et Eesti inimesed on heatahtlikud, üksteise suhtes abivalmid ning märkavad neid, kes abi vajavad. Üks väike heategu igas päevas oleks ju tore…»

Hannaleena: «Unistusi on alati. 2018. aastal tahan rohkem inimesena areneda, edeneda – võib-olla vaimselt. Tahan jõuda täiskasvanuikka niimoodi, et tean maailmaasjadest, aitan inimesi, panustan ühiskonda. See on minu jaoks areng. Üldises plaanis ei oska midagi karta, aga sõda... Soovin, et kõik jääks rahulikuks.»

Aleksei.
Aleksei. Foto: Mari-Liis Kriisa

Aleksei: pole mõtet ette muretseda

«Minu unistus on see, et pere oleks õnnelikum ning saaksime rohkem koos ringi sõita ja puhata. Viimasel ajal on nii palju tööd tehtud: vahelduseks tahaks seda teha normaalselt, mitte nii palju rügada. Alati tahaks ka, et riigis elu parem oleks. Ma ise ei karda midagi. Igasuguseid kriise pole mõtet karta ning mind ei häiri, kui nad juba kohal on – siis tuleb lihtsalt olukord lahendada. Aga kui sa kogu aeg kardad, kuidas sa siis elad?»

«Teistele soovin tervist ja et peres oleks üldine seisund hea, kõik oleks tasakaalus ning lapsed terved. Minul on praegu nii. Hea, kui teistel ka oleks, sest kui inimesed on õnnelikud, siis suhtlevad nad samuti omavahel hästi: keegi ei ole närvis, räägitakse rahulikult ning tulevad rahulikud jõulud ja hea uus aasta. Soovin, et inimesed tunneksid end järgmisel aastal hästi. Ei pea mitte midagi kartma: kõik, mis tuleb, see tuleb ning siis on näha, mida sellega peale hakata.»

Liis.
Liis. Foto: Mari-Liis Kriisa

Liis ootab lotovõitu

«Kõigepealt loodan kooli väga heade hinnetega lõpetada. Kõik viied: see on reaalne, sest viimastel aastatel on niiviisi olnud. Järgmiseks tahan astuda Hugo Treffneri gümnaasiumisse – see on minu unistus. Pikemat aega on olnud unistus võita lotoga suur summa, aga varem ei saanud see juhtuda, sest ma ei saanud osta lotopiletit – olin alaealine. Nüüd on mul võimalus. Ma ei osta tihti, aga võin seda teha.»

«Kardan seda, et kui lähen uude kooli, siis lähedased inimesed, endised koolikaaslased, kellega mitu aastat koos oldud, kaovad ära. Kardan, et olemasolevad suhted hääbuvad.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles